“Muutuma peab eelkõige see, mida ja kuidas riik turult ostab: vähem dubleerivaid lahendusi, rohkem keerukamat arendust ja uusi tehnoloogilisi lahendusi. Ja selle käigus ei tohi riskitase tõusta,” lisas ta.
Digiriigi reformi mõte pole Heiteri sõnul teha vähem ITd: eesmärk on kulutada vähem raha dubleerimisele ja rohkem sisukale arendusele. “Praegu ehitatakse riigis eri kohtades sarnaseid võimekusi, hallatakse paralleelseid lahendusi ja tehakse töid, mida saaks korraldada ühiselt,” kinnitas ta.
EY analüüsi järgi ulatusid riigi IT-kulud 2025. aastal ligikaudu 301 miljoni euroni ning riigi ITs töötab täna umbes 2600 inimest. “Reformiga loodetakse järk-järgult vabastada kaheksa kuni kümme miljonit eurot aastas, kuid seda raha ei ole plaanis ITst välja võtta, vaid kasutada teenuste arendamiseks, innovatsiooniks ja kvaliteedi parandamiseks,” selgitas Joonas Heiter.
14. oktoobril toimuval traditsioonilisel IKT aastakonverentsil osaleb ta digiriigi reformiga IT-sektorile tekkivaid võimalusi käsitlevas vestlusringis. Arutelus saavad sõna ka digiriigi asekantsler Lauri Luht ja RIKi juht Sven Heil, modereerib CGI Eesti juht Andres Birnbaum.
Tänavu suvel valitsuse heakskiidu saanud digiriigi reform tähendab Joonas Heiteri sõnul erasektorile, et muutub see, mida riik turult ostab. Riik ei kavatse hakata rohkem ise tegema, kinnitas ta.
“Kui baasteenused, taristu ja ühised platvormid saavad paremini korrastatud, väheneb vajadus tellida eri asutustes sama tüüpi lahendusi. Selle arvelt saab rohkem panustada keerukamatesse arendustesse, küberturvalisusse, pilvetehnoloogiasse, andmete ja tehisaru kasutamisse ning lahendustesse, mida saab kasutada mitmes asutuses,” rääkis Heiter.
Riigi IT puhul on tasakaalupunktiks tema sõnul selge vastutuspiir, et kriitiliste e-teenuste n-ö äriomanik ning arhitektuur peab olema riigi kontrolli all ning samuti peab olema minimaalne, aga piisav ekspertide hulk, kes suudaks vajadusel kiirelt reageerida ning samuti aitaks vältida sõltumist ühest tarnijast.
Enamuse arendustööst peaks ikkagi tegema läbi riigihangete koostöös erasektoriga.
“Teisalt enamuse arendustööst peaks ikkagi tegema läbi riigihangete koostöös erasektoriga,” sõnas Joonas Heiter. Kõik see eeldab riigilt paremat tellijaoskust ja ka seda peaks käimasolev digiriigi reform RIA juhi kinnitusel n-ö adresseerima.
“IT-ettevõtete jaoks ei tähenda digiriigi reform väiksemat turgu. Muutub töö sisu. Vähem on põhjust ehitada sama asja mitu korda ning rohkem võimalusi lahendada probleeme, mille mõju ulatub üle ühe asutuse ja ühe infosüsteemi,” resümeeris Joonas Heiter.
Kuidas suurte muutuste ajal edukalt tehnoloogiaäri ajada ning uusi võimalusi ära kasutada, räägivad traditsioonilisel IKT aastakonverentsil sektori tipptegijad: Ivo Suursoo, Ats Albre, Kirke Saar, Lauri Luht, Andres Birnbaum, Agur Jõgi, Lauri Haav, Mailiis Ploomann, Tõnu Tammer jt.
IKT aastakonverentsi kava ja registreerumine:
Seotud lood
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele