Eeltest riigi IT-reformile: kuidas head põhimõtted päriselus tööle hakkavad?

Üks esimesi proovikive on dubleerimise vähendamine. Milliseid tuhandetest riigi infosüsteemidest, teenustest ja korduvatest funktsioonidest on põhjust alles hoida, milliseid ühendada ja millistest loobuda? Kuidas käib otsustamine selle üle, millal on kahe asutuse vajadused piisavalt sarnased, et kasutada ühist lahendust? Ning millal on dubleerimine raiskamine, millal aga kriitilise teenuse turvalisuse ja toimepidevuse jaoks vajalik valik?

Sama põhimõtteline on küsimus riigi ja erasektori uuest tööjaotusest. Riik tahab olla tark tellija ja arhitektuuri hoidja ning kasutada rohkem erasektori võimekust, toetades sellega ka Eesti tehnoloogiaettevõtete konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali. Samal ajal luuakse üleriigiline digiriigi keskus.

Kust hakkab jooksma piir? Mida peab riik kindlasti ise oskama ja tegema ning milliste projektide puhul võiks anda ettevõtetele vastutuse terviklahenduse ja tulemuse eest? Ja kuidas vältida seda, et digiriigi keskusest kujuneb automaatne valik ka projektide jaoks, mida võiks teha turg?

Kõige selle juures toimub reform ajal, mil tehisaru muudab oluliselt IT-tööd. Reformi eestvedajad toovad välja, et muudatused loovad AI kasutuselevõtuks paremaid eeldusi: kvaliteetsemad andmed, ühised platvormid ja keskne arhitektuurivaade. Jääb aga küsimus, kas reformi käigus loodav organisatsioon ja tööjaotus ise on juba AI-ajastu jaoks õige või konsolideerime praegu mudelit, mis kiiresti muutub. Millist kompetentsi ja kui suurt IT-organisatsiooni vajab riik viie aasta pärast?

Lõpuks peab reformi mõju jõudma ka IT-süsteemide lõppkasutajani. Kas inimese jaoks väljendub võit eelkõige riigi raha targemas kasutamises või muutuvad ka digiteenused töökindlamaks, kasutajasõbralikumaks ja kiiremini arendatavaks? Milliste mõõdikute järgi peaksime mõne aasta pärast otsustama, kas reform päriselt õnnestus – kas vaatame kokkuhoitud eurosid ja ühendatud süsteeme või ka teenuste valmimise kiirust, kasutajakogemust ja erasektorile tekkinud uusi võimalusi?

14. oktoobril IKT aastakonverentsil teeb CGI Eesti juht Andres Birnbaum omamoodi testi riigi IT-reformile, küsides neid küsimusi digiriigi asekantsler Lauri Luhtilt, RIA peadirektor Joonas Heiterilt ja RIKi direktor Sven Heililt. Lisainfo ja piletid: