Kas võtta uue koduarvuti asemel kasutatud äriklassi arvuti?
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Kodu- ja äriklassi arvuti erinevus algab korpusest
Kodukasutajale mõeldud sülearvuti on ehitatud üht asja silmas pidades: hind peab jääma madalaks. See paistab välja igast detailist. Kõige tüüpilisem koht, kust asi untsu läheb, on korpus – õhuke plastik ilma jäikust andvate elementideta, mis aja jooksul vajub ja praguneb.
Äriklassi arvuti on tehtud hoopis teisele inimesele – sellele, kes kannab sülearvutit iga päev koti sees kaasas, kelle masin võib laualt kukkuda või müksu saada. Väljast on ka see reeglina plastikust, aga selle all peitub magneesiumraam, mille külge kõik komponendid kinnituvad.
Just korpus ja koostekvaliteet otsustavad, kas arvuti peab vastu ka neljandal-viiendal aastal. Salmi sõnul on tootjad lahendanud need erinevalt:
Artikkel jätkub pärast reklaami
HP EliteBook: alumiiniumkorpus, mille sees olev plastraam kannab emaplaati ja teisi komponente.
Lenovo ThinkPad: plastkorpus kummikihi all, mis muudab arvuti kriimustuste ja löökide suhtes vastupidavamaks.
Dell Latitude: samuti plastik koos kummikihiga (Carbon-seerial) ja sees magneesiumraam.
Tihti on n-ö "lõpuni ära kasutatud" äriklassi arvuti parem valik kui karbist võetud uus koduarvuti, sest kulunud aku, klaviatuuri või puuteplaadi saab lihtsalt välja vahetada ja masin on jälle nagu uus.
Kust kasutatud arvutid tulevad?
Enamik kasutatud äriklassi sülearvuteid tuleb suurettevõtete liisinguparkidest. Firma kasutab arvuteid tavaliselt 2–4 aastat, seejärel vahetab need välja ja vanad rändavad hulgiladudesse ning sealt edasimüüjateni.
Seisukord ei sõltu niivõrd sellest, kust arvuti tuli, kuivõrd sellest, kuidas konkreetne kasutaja seda hoidis. Salmi sõnul on tihti arvutid peaaegu nagu uued, sest neid on kasutatud lauaarvuti kombel, kaas kinni ja terve tööpäeva doki küljes.
Arvutiaidas läbivad kasutatud seadmed enne müüki korraliku protseduuri: kõik pesad ja riistvara kontrollitakse üle, tehakse hooldus (termopasta vahetus, tolmust puhastus) ning paigaldatakse eestikeelne Windows koos vajaliku baastarkvaraga – ID-kaardi programmid, kontoritarkvara, brauserid –, nii et arvuti on karbist võttes kohe kasutusvalmis.
Salm ütleb, et kui endale sellist arvutit ostma minna, tasub kindlasti küsida, kas hooldus on tehtud, kas tarkvara on värske ja mis keeles operatsioonisüsteem on – siin on müüjate vahel üsna suuri erinevusi.
Kui suur on rahaline võit?
Kaks aastat kasutatud äriklassi arvuti maksab tavaliselt kuni poole vähem kui uus. Erand on nõutumad ja vähemlevinud mudelid, mille hind langeb pigem veerandi võrra. Üldiselt kehtib siiski loogika, mida tunneme kõik teistest valdkondadest: mida võimekam masin, seda kallim see ka kasutatuna on.
Kõrgem hind ei tähenda siin aga automaatselt paremat valikut. Salmi sõnul pole tippmudelid kvaliteedilt alati keskklassist paremad – kohati on need isegi kehvemad. Tasub vaadata konkreetset mudelit, mitte lasta end juhtida sellest, kui "tipp" see kunagi oli.
Kellele see kõik sobib? Tegelikult peaaegu kõigile – üliõpilasele, kaugtöötajale, väikeettevõtjale või ettevõtte IT-osakonnale. Ühine nimetaja on soov saada mõistliku hinna eest praktiliselt sama jõudlust, mis uuel arvutil.
Kõige levinum hirm kasutatud tehnika juures on andmeturve ja garantii. Salmi sõnul on mõlemad lahendatud lihtsamalt, kui arvata oskaks.
Arvutid tulevad müüki tühjade ketastega: kui masinasse jõuab eelmise omaniku andmeid sisaldav ketas, kirjutatakse see spetsiaalse tarkvaraga mitu korda üle, misjärel andmete taastamine pole enam võimalik.
Garantii kasutatud arvutil kestab tavaliselt 6 kuud kuni aasta, tingimused samad, mis uuel. Ainus erinevus on aku, mille garantii on kasutatud masinal 1–3 kuud (uuel 6 kuud). E-poest ostes kehtib lisaks tavapärane 14-päevane tagastusõigus.
Ja kui arvuti peaks garantiiaja jooksul remonti minema, ei pea seda saatma kuhugi kaugele hooldusesse nagu koduklassi arvutiga tihti juhtub: Lenovol ja Dellil on Tallinnas oma esindused.
Arvutiaidast ostetud kasutatud arvutiga on asi lihtne: kergem viga parandatakse paari päevaga, kui remont võib venida, vahetatakse võimalusel arvuti sama või samaväärse mudeli vastu välja.
Arvutiait ei müü kõike, mis kätte satub
Kõik kasutatud arvutid nende valikusse ei jõua. Salmi sõnul üritatakse valikut hoida küll võimalikult laiana, aga müügile lähevad ainult töökindlad mudelid. Teadaolevate suurte tüüpvigadega arvutid sinna ei satu. Iga masin valitakse nii, et see peaks ostjal kindlasti vastu veel 3–5 aastat.
See, kui kaua äriklassi arvuti tegelikult vastu peab, ei ole Salmi jaoks pelgalt teooria. Sel aastal käis ta välja vahetamas arvutit kliendil, kes selle koguni 20 aastat tagasi ostis.
Mida veel kasutatud äriklassi arvutite kohta teada
Uutel äriklassi sülearvutitel ei saa enam operatiivmälu juurde lisada. Õhema korpuse nimel on see emaplaadile joodetud. Paar aastat vanematel mudelitel on mälu aga endiselt vahetatav.
Kuigi akut väljastpoolt ei näe, on see kõigil äriklassi sülearvutitel siiski vahetatav.
USB-C laadija, mis arvutiga kaasas käib, sobib kõigele, millel USB-C pesa on – telefonist pealambini.
USB-C dokid ei ole enam tootjapõhised: Delli dokk töötab laitmatult ka Lenovoga ja vastupidi. Ainus erand on doki toitenupp, mis teise tootja arvutiga tavaliselt ei tööta.
Praegune mälukiipide kriis mängib kasutatud arvutite kasuks veelgi rohkem: kui uutel masinatel hakatakse mälumahtu kokku hoidma, tuleb suurema mäluga arvuti jaoks juba vaadata kasutatud äriklassi poole.
Arvutiait pakub laia valikut kasutatud äriklassi sülearvuteid. Tutvu valikuga: www.arvutiait.ee
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.