IKT aastakonverents avab sektori suuri muutusi, laval hulk tipptegijaid
IKT-äri on üle aastakümnete suures muutumises: tehisaru pakub üha uusi võimalusi nii sektori ettevõtetele kui ka nende klientidele.
Loe AI kokkuvõtet
IKT aastakonverents toimub 14. oktoobril Tallinnas ja keskendub tehisaru mõjule, IKT-turu elavnemisele ning riigi digireformi võimalustele. Esinevad muu hulgas Agur Jõgi, Siim Viidu, Lauri Luht ja Ats Albre. Arutletakse AI tasuvuse, IT-hariduse, digisuveräänsuse ja riigi-erasektori koostöö üle. Üritus algab IT- ja telekomiettevõtete TOPi võitjate autasustamisega; soodushind on 359 eurot.
Töötajate hulk tehnoloogiavaldkonnas on taas kasvama hakanud ja turg uuesti elavnenud. Kuidas teha oma organisatsioonis õigeid otsuseid? Mis tagaks tehisaru ajastul siinse IKT‑sektori pika kasvulaine?
Samal ajal korraldab valitsus Eestis ulatuslikku digiriigi reformi, mis kujundab ümber riigi IT-töökorralduse. Üks peaeesmärk on suunata rohkem ressursse uute digilahenduste arendamisse. Milliseid uusi võimalusi loob see meie IT-sektorile ning kuidas saavad riik ja ettevõtted senisest tõhusamalt koostööd teha?
Neil ja kaasnevail teemadel räägime traditsioonilisel IKT aastakonverentsil, mis toimub 14. oktoobril Tallinnas. Esinejate nimekiri on esinduslik ning tavakohaselt toob IKT aastakonverents kokku valdkonna võtmeisikud ja otsustajad nii era- kui ka avalikust sektorist.
Nagu varasematelgi aastatel, avab ürituse IT-ettevõtete TOPi ja telekomiettevõtete TOPi võitjate autasustamine, mille osaks on ka intervjuud edukamate firmade juhtidega. Mullu võitis IT-TOPi Stiltsoft Europe NabuMindsi ja Breakwater Technology ees, telekomide edetabeli aga Rebelroam, järgnesid Andigo Eesti ja Mobi Solutions. Kes on parimad tänavu?
Järgnevas ettekandes selgitab suve alguseni Pipedrive´i tiimi Eestis juhtinud Agur Jõgi, mis vigu teevad organisatsioonid AI juurutamisel. Nimelt kasutatakse tehisaru tihti olemasolevate tööprotsesside automatiseerimiseks. Paraku optimeeritakse enamasti n-ö eilset protsessi – seda, mis loodi enne AI olemasolu. Jõgi sõnul esitavad väga vähesed meeskonnad esmalt keerulisema küsimuse: milline näeks see protsess välja siis, kui kujundaksime selle täiesti nullist, AI-põhisena, ilma et peaksime säilitama ühtegi varasemast ajast pärit sammu? Kuidas aga see lähenemine tiimides päriselt tööle panna?
Bolti kogemust tehisaruga avab ettevõtte asepresident Siim Viidu. Kui eelmine aasta oli selle päralt, et inimesed saaksid tööriistad enda kätte, siis tänavu on seal teemadeks tööriistade tasuvus ja sisemiste automatiseerimisplatvormide tulemused.
Ent AI ei muuda ainult töötamist, vaid sunnib muutuma ka IT-haridust. Tehnoloogiakooli //kood juht Lauri Haav räägib, kuidas nad koostöös tööandjatega oma programmi täiendavad, kuivõrd muutub lähiaastail programmeerija töö, mis mõju on vaibkoodimisel ning kuidas hinnata õppija või ka töötaja oskusi AI-ajastul.
Pärastlõunase ploki läbivaks teemaks on suur digiriigi reform. See toob muuhulgas kaasa riigi IT‑majade (ja ka töötajate) arvu vähendamise, fookuse investeeringutele ning digiriigi uue juhtimise. Mida võidab sellest erasektor ja mida maksumaksja, millal millised muutused toimuvad, tutvustab digiriigi asekantsler, Eesti riigi IT-juhiks kutsutav Lauri Luht.
Samas on Eesti riigile ette heidetud hulga selliste digiteenuste pakkumist, mis tegelikult võiks tulla suuremas või lausa täismahus erasektorist. Kuidas otsustada, mis võiks jääda riigi teha ning kus oleks parem koostöö erasektoriga, arutleb RIA kogemusega Tõnu Tammer, nüüdne Eesti Raudtee tehnoloogiajuht.
Järgneb vestlusring teemal, mis võimalusi loob digiriigi reform meie IKT-sektorile. Kuidas seda korraldada, et mõlemad osapooled võidaksid, selgub RIA juhi Joonas Heiteri, RIKi juhi Sven Heili, justiits- ja digiministeeriumi asekantsleri Lauri Luhti debatis. Vestlust suunab CGI Eesti juht Andres Birnbaum.
Pärastlõunase suhtluspausi järel astub lavale Nortal Eesti juht, ITLi president Ats Albre, kes esitab oma nägemuse sektori väljakutsetest ja kasvuvõimalustest. Talle sekundeerib Oixio juht Ivo Suursoo. Kasvavad investeeringud IT‑teenustesse on tema sõnul positiivne märk – see näitab, et ettevõtted panustavad teadlikult digivõimekuse kasvatamisse.
Hetkel kuum
Üha olulisem küsimus Eesti ettevõtetele-asutustele on digisuveräänsus: paljud meist sõltuvad pilveteenuse pakkujast, samas AI puhul on suveräänsuse saavutamine ülimalt keeruline. Entigo juht Rein Remmel mõtestab ettekandes lahti, kuidas teha valikuid, mis süsteemides ja millisel tasemel on suveräänsuse tagamine mõistlik ja võimalik.
Päeva lõpetab taas vestlusring. Nimelt kulutavad Eesti organisatsioonid tehisaru kasutusele võttes IT-arenduse peale suuri summasid, ent kuivõrd toob see kaasa efektiivsuse kasvu? Protsesside automatiseerimine ning “vidinate“ loomine ei tähenda alati, et kulud seeläbi vähenevad või tulu tõuseb.
Kuidas arendada tehisarulahendusi, mis reaalselt võitu toovad, kuidas muuta organisatsiooni protsesse, et eduvõimalust suurendada, räägivad SMITi juht Kirke Saar, Elisa Eesti erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige Mailiis Ploomann, Nortali juht Ats Albre ning Eesti Raudtee tehnoloogiajuht Tõnu Tammer. Arutelu suunab Äripäeva tehnoloogiajuht Toomas Jõgi.
IKT aastakonverentsi erihind 359 eurot (käibemaksuga 445 eurot) kehtib 6. septembrini, kaasa arvatud. Vaata täispikka kava ning registreeru siin:
Seotud lood
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele