IT-juhtimise aastakonverents: kas äri tulemuste eest vastutab IT-juht rohkem kui tegevjuht?
10. märtsil Tallinnas toimuval traditsioonilisel IT-juhtimise aastakonverentsil jagab tõeline Eesti IT-juhtide raskekahurivägi kogemusi ja visioone tehnoloogia rakendamisest.
Loe AI kokkuvõtet
Tallinnas toimuval IT-juhtimise aastakonverentsil keskendutakse IT-juhtide rolli kasvavale tähtsusele äri edu tagamisel. Bolti tehnoloogiajuht Sergei Anikin rõhutab, et tulevikus on IT äri juhtimise keskmes ning edukas IT-juht peab mõistma nii kliendi vajadusi kui ka ettevõtte võimalusi, samuti leevendama AI ajastu riske. SMIT-i tegevjuhi kohale asuv Kirke Saar toob esile Põhjamaade kogemuse kasulikkuse Eesti tehnoloogiajuhtidele. Rait Randrüüt räägib, kuidas Hansa Grupp ühendas tegev- ja IT-juhi rolli, ning Kalle Volkov käsitleb IT-juhi töö tulevikuvisioone aastaks 2026.
Kirke Saar, Sergei Anikin, Kalle Volkov, Tauno Telvik, Alvar Soome, Rait Randrüüt, Andres Aavik – kui nimetada vaid mõned. Vaata, millest nad täpsemalt konverentsil räägivad.
Pealkirjas oleva mõtte IT-juhi rolli olulisuse kohta ütles hiljuti Äripäeva raadios Bolti tehnoloogiajuht Sergei Anikin. Teisisõnu muutub IT äri juhtimise keskseks osaks. Edukas IT- või tehnoloogiajuht peab tundma äri ehk kliendi vajadusi ja ettevõtte võimalusi, samuti oskama organisatsiooni IT abil efektiivsemaks muuta.
Päeva avab Kirke Saar, üks kõrgema lennuga tehnoloogiajuhte Eestis. Viimased viis aastat on ta töötanud Helsingis Põhjamaade Investeerimispanga tehnoloogiajuhina. Kuigi vastutus ja ülesanded organisatsioonides on tehnoloogiajuhtidel sarnased, võib tulemus riigiti olla tema sõnul erinev. Kuuleme, mida võiksid Eesti tehnoloogiajuhid õppida Skandinaavia riikide era- ja avaliku sektori kolleegidelt. Mida tehakse Põhjamaades teistmoodi, milles oleme meie paremad? Kuidas hinnata tehnoloogiajuhi mõju ja kus ta võiks organisatsiooni struktuuris paikneda?
Alustanud karjääri Oracle´is ja jätkanud seda Swedbankis, Microsoftis ja Eesti Energias, nimetati Kirke Saar 2016 Telia Eesti tehnoloogiadirektoriks. 2019 suundus ta edasi samasse rolli Telia Norra üksuses. Aprillis saab Kirke Saar aga Eesti riigi suurima IT-maja, siseministeeriumi IT-keskuse ehk SMITi tegevjuhiks.
Edasi selgitab Rait Randrüüt, miks ühendas Hansa Grupp hiljuti tegevjuhi ja IT-juhi rolli. Nimelt alustas ta novembris juhatuse esimehe ja omaniku Neeme Tammise kõrval 28 firmast koosneva kontserni tegevjuhina. Konverentsil avab Randrüüt laiemat juhtimistrendi peegeldavat sammu, kus IT ei ole enam tugifunktsioon, vaid äri juhtimise keskne osa. IT-juhtidena on meil kõigil siit õppida.
Bolti tehnoloogiajuht Sergei Anikin räägib lahti inimestega seotud riskid AI ajastul. Nimelt pole võimalikus töökohtade kadumises tema sõnul süüdi AI – küll aga juhid, kes ei mõista, kuidas inimesed tehisaru ajastul tegelikult töötavad. “Me räägime tootlikkuse plahvatusest, aga vaikime inimestega seotud riskidest, mis selle plahvatusega paratamatult kaasa tulevad. Osa vanu riske kaob: käsitöö, aeglus ja inimlik eksimus. Nende asemele tekivad uued ja ohtlikumad: pime usaldus masinate vastu, vastutuse hajumine ja oskuste kiire devalveerumine,” räägib ta.
Osa vanu riske kaob, asemele tekivad uued ja ohtlikumad.
Bolti tehnoloogiajuht
Ent suurim risk pole see, kui AI teeb vea, vaid see, et inimene ei saa enam aru, millal ja miks otsus sündis. Nimeka tehnoloogiajuhi Sergei Anikini ettekanne ei räägi, kuidas AI-d kasutusele võtta, vaid sellest, mida see teeb inimestega enne, kui me oleme selleks valmis.
Seejärel astub lavale Iute Groupi arenduste juht Kalle Volkov, teemaks IT-juhi spikker 2026. aastaks. Tema sõnul tähendab tehnoloogiajuhtimine üha vähem üksikute ülesannete juhtimist ja järjest enam seda, kuidas muuta otsustamise protsessi ning väärtuse loomist. Mitme IT-ettevõtte ülesehitamise ning ka tehnoloogiajuhtimise kogemusega Kalle Volkov arutleb, kuidas muutub tehnoloogiajuhi töö ning mis on kõige olulisemad komponendid suure tehnoloogiamõjuga organisatsiooni kujundamisel.
Kuidas viia oma organisatsiooni IT järgmisele tasemele?
Konverentsil jagavad mõjukad IT- ja tehnoloogiajuhid nimekatest ettevõtetest-asutustest ausalt oma õppetunde, uusi lahendusi, praktilisi tööriistu ja lähiaja väljakutseid. Vahepausidel saate suhelda ka kolleegidega ja vahetada ideid.
Lõunapausi järel tuleb lavale Replicant IT kaasasutaja Tauno Telvik, kes küsib, kas digisõltuvus on Euroopa uus Nord Stream? Euroopa strateegiline sõltuvus odavast Vene gaasist tähendas ka meie strateegilist haavatavust. Ent digitaalses maailmas on olukord märksa hullem: Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale.
Enamik börsil noteeritud Euroopa ettevõtetest sõltub USA infotehnoloogiast. Euroliit impordib Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiab ka väga suurt osa andmetest sealsete ettevõtete taristus. Miks on see risk, et meie ühiskonna toimimise perspektiivist oluline taristu pole meie kontrolli all, kuidas seda muuta?
Edasi avab küberturvalisuse peamisi trende AI- ja pilveajastul SoftwareOne´i küberturbe kompetentsikeskuse müügidirektor Alexander Värä. Suurim väljakutse pole tema kinnitusel uute ohtude kiire areng, vaid vajadus tugevdada kaitset olukorras, kus IT eelarved on üha pingelisemad. Tõhus küberturve algab aga olemasolevate tööriistade ja lahenduste paremast kasutamisest, mitte pidevast uute tehnoloogiate ostmisest. Ettekanne on inglise keeles.
Seejärel astuvad lavale IT- ja tehnoloogiajuhid erinevatest Eesti ettevõtetest, et rääkida lahti, kuidas nad aina keerulisemaks muutuvas küberturbe olukorras hakkama saavad, mida teistelgi teha – ja mida vältida – soovitavad. Vestlusringi suunab varem Crayoni nime all tuntud SoftwareOne´i Eesti üksuse juht Tarmo Uba.
Loov- ehk vaibkoodimine on kindlasti üks 2025. aasta märksõnu. Ja seda mitte vaid IT-inimeste ning -juhtide jaoks, sest loovkoodimine ongi suuresti mõeldud programmeerimisoskusteta inimestele, et nad saaksid luua oma ideede põhjal esialgseid rakendusi või prototüüpe. Vaibkoodija Kei Olbrei ja Helmese tarkvaraarhitekt Markus Karileet selgitavad, millised on loovkoodimise võimalused märtsis 2026 ning kuivõrd võime sel viisil loodud lahendusi usaldada.
Kasulik kõigile, kes teevad tehnoloogiaga seotud otsuseid
Konverentsile on eriti oodatud Eesti ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja riigifirmade IT-juhid ja tehnoloogiajuhid, kes vastutavad igapäevaselt IT-otsuste eest. Samas on konverentsi sisu tööks kasulik ka teistele, kes teevad tehnoloogia rakendamisega seotud valikuid, näiteks tegevjuhid, arendusjuhid ja finantsjuhid.
Suhtluspausi järel jätkub konverents teise paarisettekandega, mis käsitleb IT-juhi isiklikku ajakasutust ja planeerimist. Kui meeskonna töö on hästi hallatud ja projektid liiguvad sujuvalt, siis kuidas on lood sinu kui tehnoloogiatiimi juhi enda töölaua, oluliste ülesannete ja tasakaaluga, küsib sadade ettevõtete koolitaja Arno Lehtsaar. Kuuleme, kuidas hallata nii töö- kui eraelulisi ülesandeid võimalikult tõhusalt, stressivabalt ja fookust säilitades. Enda töölaua tõhusama haldamise õppetunde jagab lisaks Hanna Maran, kellel on IT-sektoris 20 aastat meeskonna- ja projektijuhtimise kogemust.
Tehnoloogiajuhi töö võib olla nii ligitõmbav ja võimalusterohke, et annab silmad ette ka IT-ettevõtte juhi positsioonile. Nii on Flowiti endine tegevjuht Andres Aavik suunanud varem osaajaga tehnoloogiajuhina paljude organisatsioonide tehnoloogiavaldkonda. Hiljuti vahetas ta aga pikaajalise ettevõtjaelu palgatöö vastu tehnoloogiajuhi rollis, avades selle muutuse tausta.
Eesti avaliku sektori igapäevastes IT-arendustes kukub liigagi tihti sada tuhat siit ja sada tuhat sealt, tõdeb aastatepikkuse kogemusega IT-juht Alvar Soome. Oma humoorikas ettekandes toob ta hulgi päriselulisi näiteid vähem ja rohkem mõtestatud rahakasutusest seoses IT-teenuste ja toodete ostuga. Ja see võikski vabalt komöödiaks jääda, kui mängus poleks meie kõigi raha...
IT-juhtimise aastakonverentsi ajakava, piletid ja muu info:
Seotud lood
Kuigi tehisarust räägitakse sageli kui tööriistast, on see Bolti tehnoloogiajuhi Sergei Anikini sõnul eksitav ja isegi ohtlik metafoor.
Pikas perspektiivis on edukad need ettevõtted, mis suudavad panna oma töötajad tehisaru kui partnerit optimaalselt kasutama.
Üle 2000 töötajaga Maag Food on Eesti suurim toiduainetööstus ja ühtlasi ka Eesti suurim põllumajandusettevõte, mille tooteid leiab pea iga eestlase toidulaualt – olgu selleks Rakvere vorst, Talleggi kanafilee, Tere jogurt või Farmi hapukoor. Ettevõtte tooteportfellist leiab meelepärase pea iga tarbijasegment, hoolimata eelistustest või piirangutest.
Viimased uudised
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele