Sergei Anikin: AI on paljudele tööriist. See on eksitav ja ohtlik arusaam
Kuigi tehisarust räägitakse sageli kui tööriistast, on see Bolti tehnoloogiajuhi Sergei Anikini sõnul eksitav ja isegi ohtlik metafoor.
Loe AI kokkuvõtet
Sergei Anikin, Bolti tehnoloogiajuht, hoiatab, et tehisintellekti kirjeldamine pelgalt tööriistana on eksitav ja ohtlik. Anikin käsitleb AI-d kui uut kolleegi, kes on väga kiire ja efektiivne, kuid kellel puudub kontekstitaju ning vastutustunne. Ta rõhutab, et AI muudab tehnoloogiaalase juhtimise olemust, muutes otsustamisprotsesse ja juhtide ülesandeid kompleksemaks. Eesti tehnoloogiajuhid peaksid valmistuma AI integreerimiseks, rõhutades andmete läbipaistvust ja vastutust. Anikin esineb sellel teemal Tallinnas IT-juhtimise aastakonverentsil 10. märtsil.
Ühtlasi muudab tehisintellekti kasutamine tema kinnitusel oluliselt tehnoloogiaalase juhtimise olemust.
Sergei Anikini kommentaar:
Palju täpsem on mõelda AI-st kui uuest kolleegist. Väga targast, väga kiirest ja väga odavast kolleegist. Sellisest, keda saab “palgata” piiramatus koguses, kes ei küsi palka, ei väsi, ei taha süüa ega juua ning kellega saab suhelda ainult elektrooniliselt. Aga ka kolleegist, kellel on omad väga spetsiifilised puudused – ja just need puudused muudavad juhtimise keerulisemaks kui kunagi varem.
See kolleeg ei adu konteksti. Ta ei mõista, miks mingi otsus on tundlik, miks üks erand on oluline või miks mingi “väike mööndus” võib päriselus kaasa tuua suure probleemi. Ta võib rääkida äärmiselt veenvalt ka siis, kui ta eksib.
Ja mis kõige olulisem – ta ei võta kunagi vastutust. Kui midagi läheb valesti, ei saa teda kutsuda vaibale, temaga ei saa pidada arenguvestlust ega küsida, miks ta nii otsustas. Vastutus jääb alati inimesele ja organisatsioonile.
Ja mis kõige olulisem – AI ei võta kunagi vastutust. Vastutus jääb alati inimesele ja organisatsioonile.
Bolti tehnoloogiajuht
Selline kolleeg muudab paratamatult tehnoloogiaalase juhtimise olemust. Kui varem tähendas see süsteemide ja inimeste koordineerimist, siis nüüd tähendab see ka otsuste kujundamise disaini.
Küsimus ei ole enam ainult selles, kas süsteem töötab, vaid kuidas ja millistes punktides see kolleeg kaasa räägib. Kus ta teeb kokkuvõtteid, kus pakub soovitusi ja kus peab inimene teadlikult sekkuma. Tehnoloogiajuhi roll nihkub järjest rohkem selleks, kes kujundab, millise kvaliteediga otsused organisatsioonis sünnivad.
Tehisaru areng muudab ka juhtimist laiemalt. Kui sul on meeskonnas kolleeg, kes suudab sekunditega toota analüüse, tekste ja soovitusi, tekib kiusatus lasta tal “ära teha”. Aga juhtimise tegelik ülesanne ei kao kuhugi. Vastupidi – see muutub raskemaks. Tuleb väga selgelt paika panna, kus lõpeb soovitus ja algab otsus. Kui seda piiri ei tõmmata, hakkavad otsused sündima justkui iseenesest, ilma et keegi neid päriselt omaks. See on kõige ohtlikum koht AI kasutuses.
See on kõige ohtlikum koht AI kasutuses.
Bolti tehnoloogiajuht
Eesti tehnoloogiajuhid peaksid lähiaastatel arvestama sellega, et see uus kolleeg ei tunne kohalikke seadusi, ei mõista regulatiivseid erandeid ega jaga meie vaikimisi eeldusi. Ta ei tea, mis on “mõistlik” või “hea tava”. Ta ainult ennustab, mis kõlab usutavalt. Seetõttu muutuvad kriitiliseks andmete korrastatus, protsesside selgus ja vastutuse läbipaistvus. Kui organisatsioon ise ei tea täpselt, kes mille eest vastutab, ei hakka AI seda kuidagi paremaks tegema.
Aastal 2026 ei piisa Eesti tehnoloogiafirmadel enam sellest, et neil on AI “kasutusel“. Küsimus on selles, kas see kolleeg on päriselt töösse integreeritud või lihtsalt uitab vabalt ringi. Edukad on need ettevõtted, kus on teadlikult otsustatud, millistes rollides AI tegutseb ja millistes mitte. Kus inimene ei konkureeri temaga, vaid juhib teda. Kus AI teeb eeltööd ja inimene vastutab lõpptulemuse eest.
Automatiseerimise juures tasub mõelda samamoodi. Seda uut kolleegi ei tasu panna kohe juhtima kogu osakonda. Mõistlik on alustada sealt, kus töö on korduv ja igav, kus sisendid on selged ja tulemus mõõdetav. Seal saab AI olla abiline, kes kiirendab tööd ja vähendab vigu. Alles hiljem, kui usaldus ja kontroll on tekkinud, saab talle anda rohkem autonoomiat. Automatiseerimine ei ole hüpe tundmatusse, vaid järkjärguline usalduse kasvatamine.
Hetkel kuum
Õige suuna valik AI kasutamisel taandub lõpuks küsimusele, kui suurt viga me oleme valmis taluma. Kui vea hind on kõrge ja tagajärjed tõsised, peab inimene jääma otsustajaks. Kui risk on madal ja kasu selgelt mõõdetav, võib AI-le anda rohkem ruumi. See on juhtimisotsus, mitte tehnoloogiline valik.
Küberkaitses lisab AI kui uus kolleeg veel ühe kihi ebamugavust.
Bolti tehnoloogiajuht
Küberkaitses lisab see uus kolleeg veel ühe kihi ebamugavust. Me suhtleme temaga elektrooniliselt, aga me ei kontrolli täielikult, mida ta meie andmetega teeb või kuhu need liiguvad. Samal ajal aitab ta ründajatel muutuda veenvamaks ja täpsemaks. Seetõttu nihkub turbe fookus järjest rohkem identiteedile, ligipääsudele ja nähtavusele. Küsimus ei ole ainult selles, kas süsteem on kaitstud, vaid kas me teame, kes mida teeb ja miks.
AI kui kolleeg on võimas võimendi. Ta võib muuta organisatsiooni kordades efektiivsemaks, aga ta võib ka väga usutavalt valele rajale viia. Lõppkokkuvõttes ei otsusta edu mitte see, kui tark see kolleeg on, vaid kui küps on organisatsioon, kes ta tööle võtab.
Sergei Anikin avab AI mõju juhtimisele 10. märtsil Tallinnas toimuval traditsioonilisel IT-juhtimise aastakonverentsil:
Seotud lood
10. märtsil Tallinnas toimuval traditsioonilisel IT-juhtimise aastakonverentsil jagab tõeline Eesti IT-juhtide raskekahurivägi kogemusi ja visioone tehnoloogia rakendamisest.
Pikas perspektiivis on edukad need ettevõtted, mis suudavad panna oma töötajad tehisaru kui partnerit optimaalselt kasutama.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele