Narvas saab alustada õpinguid robootika ja andmeteaduse rakenduste magistriõppekaval

Mis ühendab õpetajakoolitust, noorsootööd ja infotehnoloogiat Ida-Virumaal? Kõiki neid erialasid saab õppida Tartu Ülikooli Narva kolledžis, mis on üks ülikooli regionaalsetest õppeasutustest ning on Narvas tegutsenud juba 27 aastat. Narva kolledž on ennekõike tuntud õpetajakoolituse keskusena ja noorsootöötajate koolitajana. Vähem teatakse aga seda, et Narvas on juba kümme aastat saanud õppida nii ettevõtlust kui ka infotehnoloogiat.

Eelmisel aastal käivitus üle ootuste hästi uus magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“, kus esimesel kursusel alustas õpinguid 19 magistranti.

Esimese kursuse magistrant Olga Khodõreva jagab oma muljeid ja mõtteid uuest õppekavast. Õpingute kasuks Narva kolledžis õppekaval „Robootika ja andmeteaduse rakendused“ rääkis Khodõreva sõnul mitu põhjust, mis aitasid tal langetada elumuutva otsuse. Eeskätt köitis teda robootika ja andmeteaduse valdkonna põnevus ning laiapõhjalisus. Lõplik otsus sündis pärast erialakatset, milleks oli intervjuu. Khodõreva sõnul oli tema jaoks oluline ka õppekava tihe seotus Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ja tehnoloogiainstituudiga.

Khodõreva on oma kursusel ainus naissoost üliõpilane ning loomulikult tuli temaga rääkides jutuks ka teema „naised ja infotehnoloogia“. Khodõreva arvates võiksid naised rohkem vaadata IT-valdkonna poole, sest see ei tähenda üksnes inseneeriat ega elektroonikat. Näiteks prototüüpimine, 3D ja andmete visualiseerimine on tihedalt seotud disainiga. Õppimine ongi mõnikord raske, ütleb Khodõreva, kuid seda ei tohi mingil juhul karta. See on võimalus end proovile panna.

Magistriõppesse tulevad sageli inimesed, kes juba töötavad või kaaluvad teadlikku karjääripööret. Võimalus omandada magistrikraad Narvas töö kõrvalt on hea lahendus neile, kes mõtlevad Ida-Virumaale tööle asumisele ja soovivad samal ajal oma erialast arengut jätkata.

Olga Khodõreva sõnul on Narva kolledž selles mõttes ideaalne valik. Harjumaal elava Khodõreva hinnangul mõjub keskkonnavahetus hästi nii õpingutele kui ka muudele tegemistele. Ta toob esile, et Narva kolledžis on suurepärane ja toetav õpikeskkond. Õppehoones on olemas arvutiklass, robootikalabor, kohvik ja raamatukogu. Eriti väärtustab Khodõreva aga seda, et õpperuumid on paindlikud ning kohanduvad üliõpilaste ja õppejõudude muutuvate vajadustega.

Robootika ja andmeteaduse rakenduste õppekava koosneb seitsmest moodulist. Andmeteaduse moodul hõlmab nelja õppeainet ja robootika moodul viit õppeainet.

Õppekavast rääkides tõstab Khodõreva esile kaks valikmoodulit: „Praktikamoodul või mobiilsusmoodul Tartus“ ja „Mobiilsusmoodul: välisõpingud“. Mõlema maht on 24 EAP-d ning üliõpilane saab valida, kumma suuna kasuks otsustada.

See annab võimaluse kas rakendada omandatud teadmisi praktikas nii era- kui ka avalikus sektoris või süvendada mobiilsusmooduli kaudu oma erialaseid ja valdkondlikke teadmisi Tartu vastavates instituutides. Mobiilsusmoodul kestab ühe semestri.

Khodõreva sõnul on õppekava üks suuremaid tõmbenumbreid moodul „Mobiilsusmoodul: välisõpingud“. Tal on sellegagi juba kindel plaan: minna välispraktikale Armeeniasse.

Armeeniast leidis Khodõreva ettevõtte, mis tegeleb meditsiinivaldkonnas 3D-implantaatide disainiga. Nii ootab teda ees kolm kuud teistsugust elu ja tööd rahvusvahelises keskkonnas. See on ühtaegu osa õppetööst ja võimalus saada väärtuslikku multikultuurset töökogemust. Just seda eesmärki välisõpingute moodul kannabki.