Elisa Eesti erakliendiüksuse juht ning juhatuse liige Mailiis Ploomann omab praktilist kogemust tehisaru juurutamisel kaheksa aasta jooksul ning jagab nõuandeid peatsel IKT aastakonverentsil.
Tema sõnul teevad vea ettevõtted ja tiimid, mis lähenevad teheisintellekti rakendustele kui IT-lahendustele. “Kinni jäädakse eelkõige tehnilisse toimivusse (”can it be done“), mitte ei mõelda läbi, miks seda üldse vaja peaks olema,” lisas ta.
Kõiki probleeme, mida saab lahendada ilma tehisintellektita, ka võiks lahendada ilma tehisintellektita. Alles siis kui tavapärased tööriistad ja lähenemised ei toimi, tasub pilk AI poole pöörata, kinnitas Ploomann.
Kõiki probleeme, mida saab lahendada ilma tehisintellektita, ka võiks lahendada ilma tehisintellektita.
Samas on kõige edukamad tema sõnul need projektid, kus on väga selgelt lahti mõtestatud, millist probleemi lahendatakse ning mis seejärel päriselt peab muutuma, et saaks tunnistada õnnestumist.
Ettevõtte olemasolevatessse protsessidesse masinõppe või mistahes tehisintellekti rakenduste integreerimine on Ploomanni kinnitusel väga kainestav protsess. “Meile kõigile meeldib ette kujutada (ja endale valetada), et meie süsteemid toimivad läbimõeldult ja ilma jaburate sõltuvusteta üksikisikutest. Päriselu on midagi muud,” tõdes ta. Protsesside korrastamise käigus ilmneb nimelt sageli, et ühtlasi kaob ka kõige põletavam probleem.
“Tiimid peavad olema selleks vaimselt valmis. Kui taolistele muudatustele läheneda hoogtöö korras ja õhinapõhiselt, siis kaob tuhin üsna kiirelt ära ning mitte keegi ei muutu õnnelikumaks,” kinnitas Mailiis Ploomann.
Kui uut süsteemi kasutusele võtta on pigem lihtne, siis kasutuses hoida tema sõnul palju tüütum ja argipäevasem. Tegeliku efektiivsuse toob aga pikaajaline süsteemne stabiilne töö, mitte üksikud säravad demod ja prototüübid, lisas Elisa juhatuse liige.
Mailiis Ploomanni soovitused edukaks AI juurutamiseks
1. Igal rakendusel peab olema omanik, kellel mingi suur mure/valu, mida ta tahab lahendada. Tema on see, kes lahenduse tellib ja tagab, et see ka ellu jääb ja oodatud tulu päriselt koju toob.
2. Oodatav kasu peab olema ette defineeritud, mõõdetaval kujul. Kui tegelik elu osutub millekski muuks (ükskõik kas positiivselt või negatiivselt), siis see on igati OK, aga siis tuleb seda ka nii selgelt välja tuua.
3. Omanikul peab olema algusest peale teadmine, et selles protsessis on väga vähe maagiat ja väga palju pragmaatilist jura, kust on vaja läbi kahlata. Tegelik võit võib tulla ka sellest, kui ühel hetkel mõista, et mingit AI-d ei olegi vaja.
4. Kui lahendus on rakendatud ja toimib, siis tuleb planeerida stabiilne ressurss selles efektiivsena hoidmisel.
Elisa Eesti erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann osaleb 14. oktoobril toimuval traditsioonilisel IKT aastakonverentsil vestlusringis teemal, kust tuleb võit AI juurutamisel. Selle teised osapooled on SMITi juht Kirke Saar, Nortal Eesti juht Ats Albre, Eesti Raudtee tehnoloogiajuht Tõnu Tammer ning Integrated Technologiesi juhatuse liige Villem Heinsalu. Moderaatorina tegutseb Äripäeva tehnoloogiajuht Toomas Jõgi.
Kuidas suurte muutuste ajal edukalt tehnoloogiaäri ajada ning uusi võimalusi ära kasutada, räägivad konverentsil lisaks juba nimetatuile teisedki sektori tipptegijad: Ivo Suursoo, Lauri Luht, Andres Birnbaum, Agur Jõgi, Joonas Heiter, Tõnu Tammer jt.
IKT aastakonverentsi kava ja registreerumine:
Seotud lood
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele