Tehnoloogiajuht Agur Jõgi sõnul pole muutuste kiiruse suurendamine aga asjakohane eesmärk.
“Sellist asja nagu AI inseneritöös ei ole olemas. Kui AI elab ainult inseneritöös, on see tööriist. Kui see elab kogu ettevõttes, on see strateegia. Vahepealset ei ole,” nii plaanib Agur Jõgi alustada oma ettekannet 14. oktoobril toimuval IKT aastakonverentsil.
Kuni selle aasta juunini oli ta Pipedrive´i tehnoloogiajuht ja juhatuse liige. Nüüd räägib Jõgi konverentsil, mida Pipedrive´is uuesti üles ehitati ja miks inseneritöö oli selle juures n-ö lihtne osa.
Tööriistadest ta palju ei räägi, sest ainuüksi veebruarist augustini on kasutatavaks saanud rohkem kui viisteist uuendust populaarsematel andmemudelitel. “Tehnoloogia muutub nii kiiresti, et see ei saa olla lähtekoht. Muutuste kiiruse suurendamine ei ole asjakohane eesmärk. Saavutatud mõju on,” märkis ta.
Suur osa ettevõtetest kasutab Agur Jõgi sõnul tehisintellekti vaid selleks, et tänast protsessi automatiseerida. Ent lähenema peaks teisiti: milline näeks protsess välja, kui AI teeks tööd algusest peale? Siis ei ole vaja heakskiitu, aruannet ega üleandmist.
Oma ettekandes avab ta praktilisi näiteid AI kasutusest. Enamik neist ei vaja tarkvarainseneri, platvormimeeskonda ega märgatavat eelarverida: kommunikatsioon, tulemusvestlused, tooteideed, rahandus, hanked, vastavus, krediit ja kaebuste käsitlemine. Iga töötaja nendes valdkondades saab ise panna AI enda kasuks tööle.
Kolm näidet on ka tarkvarainseneridelt maailmast. “Üks nendest, valveassistent Scooby, tegi esimese kahe kuuga üle 1200 intsidendi uurimise, keskmiselt viie minutiga ja umbes 1,60 dollari eest,” selgitas Agur Jõgi. Tarkvaraarendusega seotud võidud on sageli kõige valjemalt kõlavad, aga sageli kõige väiksema mõjuga, lisas ta.
Samas ei plaani Agur Jõgi varjata ka teist poolt: Harvardi esialgsed uuringud näitavad seni kõigest mõõdukat tootlikkuse kasvu, mitte tehisintellekti põhjustatud murrangut.
Juhtimise osas vajavad AI tõttu lahendamist täiesti uued väljakutsed ning muutub ka see, mis inimesi kurnab. “Vana probleem oli liiga palju asju korraga. Uus probleem on liiga kiiresti ja üksi. Assistent ei väsi kunagi, inimesed on aga ikka karjaloomad,” märkis Jõgi.
Ta viitas ka Jeff Bezosele, kelle sõnul kolm head otsust päevas on küllalt. “AI ei anna sulle neljandat. See kiirendab tegutsemist iga otsuse järel, nii hea kui halva. Risk ei ole aeglus. Risk on halvad otsused, mida tehakse kiiremini ja rohkem, enne kui keegi neid märkab,” selgitas ta.
Valmis retsepti Agur Jõgi IKT aastakonverentsil ei paku. Oma Pipedrive´i kogemustele tuginedes räägib ta, mis tehisaru juurutades töötas, mis ei töötanud ja miks.
Kuidas suurte muutuste ajal edukalt tehnoloogiaäri ajada ning uusi võimalusi ära kasutada, räägivad konverentsil sektori tipptegijad: Ivo Suursoo, Kirke Saar, Ats Albre, Lauri Luht, Andres Birnbaum, Mailiis Ploomann, Joonas Heiter, Tõnu Tammer jt. IKT aastakonverentsi programm ja registreerumine:
Seotud lood
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele