Küberdirektiiv ähvardab Eesti ettevõtteid suurte trahvide ja halduskoormuse kasvuga
Eestis ülevõetav küberturvalisuse direktiiv sunnib end küberohtude eest kaitsma tuhandeid ettevõtteid ja asutusi, kuid kaasnevad trahvid panevad nii mõnegi väiksema tegija judisema.
Justiitsminister Liisa Pakosta alluvuses ametnikud kontrollisid kahe advokaadibürooga üle, et direktiivi ülevõtmisega ei kaasneks ülemäära nõudeid, kuid hiigeltrahvide vastu ei saa nemadki.
Foto: Liis Treimann
Ühed, kes peavad seadusemuudatuse tagajärjel trahviähvardusel oma kübermajapidamise korda tegema, on näiteks perearstid. Haldustrahvide maksumäärad on seejuures soolased: elutähtsatel asutustel on maksimaalne trahv kümme miljonit eurot (või 2% üleilmsest käibest) ja lihtsalt “olulistel asutustel” kuni seitse miljonit.
Eesti püüab taas olla üliagar euroliidu õiguse ülevõtja ning kehtestada uue küberturvalisuse seadusega ühesugused kohustused nii lumelükkajale kui energiaettevõttele, teatas infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL).
Tänasel riigikogu täiskogu istungil läbis esimese lugemise ELi küberturvalisuse direktiivi ülevõtmist puudutav eelnõu, mis seab tuhandetele Eesti ettevõtetele ja asutustele ranged küberturvalisuse nõuded.
Rahvusvahelise ettevõttena on Elisal kogemusi mitmel Põhjamaa turul. Saame tänu sellele Eestis rakendada parimaid praktikaid, mis on end mujal juba tõestanud. Käesolevas artiklis räägime koostööst Soome tööstustehnoloogiaettevõtte Valmetiga, kelle võrgulahendused üle maailma on usaldatud Elisa hoolde.