“Erasektoris võib aga kergesti juhtuda, et töö ja suhtlusringkond muutuvad väga kitsaks või üksluiseks – kas tegeled ainult ühe toote arendamisega või vastupidi, hüppad ühelt lühiajaliselt projektilt teisele,” avas ta oma kogemust.
Nii tekkis Sulev Reisbergil lõpuks küsimus, mis on tema suurem eesmärk ja mille nimel ta tegelikult töötab. “Hakkasin tundma puudust vabadusest ja tähendusest. Olukord, kus peab täitma kellegi teise tellimusi, mis ei pruugi endale olulised tunduda, võib pikapeale väsitavaks muutuda,” lisas ta arvutiteaduse instituudi veebis.
Kuna Reisberg oli sel ajal seotud terviseregistrite ja Geenivaramu infosüsteemi arendamisega, algas sealt ka huvi tervise- ja geeniandmete vastu. “Personaalmeditsiini areng ja tohutud andmemahud vajasid uusi arvutuslikke meetodeid – ja see tundus põnev! Professor Jaak Vilo kutsel astusin Tartu Ülikooli informaatika doktorantuuri, et uurida, kuidas geeniandmeid meditsiinis kasutada,” selgitas ta.
Sellest sammust alates muutus Sulev Reisbergi maailmavaade täielikult. “Esiteks avardus tohutult mu tutvusringkond – koostöö teadlaste ja arstidega on olnud erakordselt inspireeriv. On võimas tunne töötada koos inimestega, kes on oma eriala tipptegijad. Lisaks kõigele õppisin niiviisi iga päev midagi uut ja laiendasin oma teadmisi ITst väljapoole – see tunne on äärmiselt mõnus. Teiseks avastasin akadeemilise vabaduse ehk võimaluse ise otsustada, mida ma täpselt teen, kuidas seda teen ja millal. Just seda olin erasektoris igatsenud,” märkis ta.
Tänu andmeanalüüsi ja IT-oskustele, saan anda päris panuse sellesse, et me mõistaksime, milline on meie rahva tervis ja kuidas seda parandada.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika teadur
Kõige tähtsamaks muutus aga teadmine, et töö aitab kaasa Eesti inimeste tervise parandamisele. “Tänu andmeanalüüsi ja IT-oskustele, saan anda päris panuse sellesse, et me mõistaksime, milline on meie rahva tervis ja kuidas seda parandada. Informaatikateadmiste toel on võimalik esimest korda ühendada kõik inimeste kohta olemasolevad terviseandmed ja selgitada välja, kui palju meil üht või teist haigust üldse esineb. Samm edasi on avastada, kuidas konkreetseid haigusi tegelikult ravitakse, ning lõpuks – kas on võimalik ravi või tervishoiukorraldust kuidagi tõhusamaks muuta,” kirjeldas ta.
Tänaseks on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika teaduril Sulev Reisbergil doktorantuuri lõpetamisest möödas mitu aastat, kuid ta jätkab tööd ülikoolis. “Selle aja jooksul on tekkinud ja kasvanud Tartusse paarikümneliikmeline terviseinformaatika uurimisrühm ning juhendame igal aastal kümneid lõputöid, tihti koos arstidega,” märkis ta.
Sulev Reisberg räägib terviseandmete kasutamise võimalustest 2. detsembril andmekonverentsil Big Data. Kuigi terviseinfot on meil elektrooniliselt kogutud üle 15 aasta, on murekoht see, kas ja kuidas neid andmeid kasutatakse ja kasutada lubatakse. Kuidas päriselt teada saada, kuidas Eestis patsiente ravitakse? Mis võitu annaks andmete laialdasem kasutuselevõtt ja tänapäevane õigusruum? Kuidas saada tervisealal suurandmetest kasulikku infot? Mis lisaväärtust pakuks AI?
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele