BIG DATA | Kuidas pöörata juhid andmeusku ja luua andmepõhiseid teenuseid
Kuidas juhtida andmevaldkonda ja -tiime, luua andmepõhiseid teenuseid, pöörata juhid andmeusku – neil ja teistel teemadel räägitakse 2. detsembril iga-aastasel andmekonverentsil Big Data.
Loe AI kokkuvõtet
- detsembril toimub iga-aastane Big Data konverents, kus arutatakse andmepõhiste teenuste loomist ja juhtide veenmist andmete väärtuses. Avaettekande peab LHV panga andmejuht Janika Aan, kes selgitab andmekultuuri loomist. Andres Kukke viibis Helmesest ülevaadet väljakutsetest Eesti juhtide andmeusku pööramisel. Marek Tiitsi TalTechi projekt näitas, kuidas andmed võivad avada uusi ekspordivõimalusi. Tartu Ülikooli teadur Sulev Reisberg käsitleb terviseandmete ehk suurandmete kasutamise viise. Muude esinejate seas käsitlevad Kristjan Lemmsalu ja Innar Liiv avaandmete ja tehisintellekti regulatsioone.
Kogemuslugusid ja nõuandeid pakkuv Big Data toob tavakohaselt kokku ettevõtete-asutuste andmejuhid ja -spetsialistid, samuti IT-eksperdid ning andmetega seonduvaid teenuseid pakkuvad ettevõtted.
Andmeid on üha enam, ent valdkonnas on edukas see, kes oskab need päriselt ka tööle panna. See aitab muuta organisatsiooni efektiivsemaks, arendada uusi teenuseid, kasvatada müüki.
Andmekonverentsi avaettekande peab LHV panga andmejuht Janika Aan. Nimelt on LHVs andmekultuur juhtimise ja otsustamise lahutamatu osa. Andmeid kasutatakse eri tasanditel, et suunata tegevusi, hinnata riske ning leida uusi võimalusi. Üle 20 tiimi ja enam kui 100 andmeinimest panustavad ühiselt, et andmed oleks kättesaadavad, mõtestatud ja otsusteks kasutatavad.
LHV andmejuht selgitab, kuidas loodi koostöökeskkond, kus analüütikud, tooteomanikud ja juhid tegutsevad ühise andmestrateegia alusel. Lisaks selgub, millised tegevused ja harjumused aitavad andmekultuuri hoida ja miks edu toob just kultuur, mitte ainult tööriistad või protsessid.
Edasi astub lavale pikaaegne andmekonsultant ja -koolitaja Andres Kukke Helmesest. Kuigi andmeid on pea kõigis era- ja avaliku sektori organisatsioonides, pole need alati süstematiseeritud ja seega piisavalt kasutatavad. Tihti on selle taga juhid, kes andmete väärtust veel täies mahus ei mõista. Kuidas pöörata Eesti juhid andmeusku? Oma vaate esitab ka Würth Groupi asepresident, W.EG. Eesti/Balti tegevjuht Timo Raimla.
Seejärel räägime andmete kasutamisest ekspordi hüvanguks. TalTechi ärikorralduse instituudi vanemteaduri Marek Tiitsi meeskonna hiljutine projekt näitas, kuidas andmeteadus ja tehisintellekt võivad aidata Eestil leida üles uued ekspordi sihid, arukad tootearenduse fookused ning tulevikukindlad kasvuteed.
Meie tänane ekspordistruktuur on tugevalt keskendunud lähinaabritele nagu Soome, Rootsi ja Läti. Samas andmepõhiselt vaadates selgub, et ligi 80% võimalikust ekspordipotentsiaalist jääb väljapoole Läänemere regiooni. Kuidas jõuda potentsiaali realiseerimiseni, selgubki TalTechi ettekandest.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg aga arutleb, kuidas terviseandmed stagnatsioonist välja tuua. Eestis on terviseinfot elektrooniliselt kogutud üle 15 aasta, st meil on oma tervise kohta arvestatav hulk vaatlusandmeid. Küll aga on murekoht see, kas ja kuidas neid andmeid kasutatakse ja kasutada lubatakse. Andmekaitse osas on õigusruum lünklik, ametnike seas levinud hoiak vaigistab eos jutud terviseandmete laiemast kasutamisest.
Kuidas päriselt teada saada, kuidas Eestis patsiente ravitakse? Mis võitu annaks andmete laialdasem kasutuselevõtt ja tänapäevane õigusruum? Kuidas saada tervisealal suurandmetest kasulikku infot? Mis lisaväärtust pakuks AI?
Skandaalid jäänuks olemata, kui mõnel analüütikul tulnuks pähe küsida, kas anomaalsed muutused tulemustes on tegelikud või vead.
kasvustrateeg ja koolitaja
Lõunapausi järel astub lavale kasvustrateeg ja koolitaja Indrek Saul. Tema sõnul muutuvad andmed, andmekvaliteet, andmete liiasus ja puudumine, aga eriti andmemudelid, andmesõnastikud ja metoodikad andmete kogumiseks üha kriitilisemaks sedamööda, kuidas analüütilised tööriistad lähevad võimsamaks ja laialdasemalt kasutatavaks.
“Kui see on korras, siis analüütika toimib. Keeruline on aga tõlgendamine, kus kaardid võidakse sassi lüüa. Hiljutised keskmise palga (statistikaamet) ja tarbijabaromeetri metoodikamuutuse (konjunktuuriinstituut) skandaalid jäänuks olemata, kui mõnel analüütikul tulnuks pähe küsida, kas anomaalsed muutused tulemustes on tegelikud või vead,” selgitas Saul.
Hetkel kuum
Big Data konverentsil räägib ta, kuidas vältida (või leida) vigu andmetöötluses, kes ja mis rollis peab analüütikas osalema ning mida teha, et andmetega seonduv poleks igapäevane probleem ja suure ajakulu allikas.
Andmekvaliteedi peamised mured ja lahendused on teemaks ka andmeettevõtte SelectZero (Litech OÜ) kaasasutajal Raiko Limmartil. Andmehalduse platvormi arendaval Eesti iduettevõttel on suur rõhk just andmete kvaliteedil. Eesmärk on andmevigade puhul võimalikult ruttu nendest vastutavaid isikuid teavitada, et vigade mõju edasisele protsessile oleks minimaalne. Mida võiks sellest õppida ja kasutusele võtta? SelectZero klientide sekka kuuluvad Eestis SEB, Rimi, Telia, Tartu Ülikool, transpordiamet, haridus- ja teadusministeerium jt.
Andmekonverentsil Big Data osaledes saab teada
- kuidas LHV juhib oma andmevaldkonda ja kümneid andmetiime,
- kuidas pöörata juhid andmeusku (tagamaks vajalikud ressursid ja tugi!),
- kuidas vältida (või leida) vigu andmetöötluses,
- kuidas AI- ja andmeprojektides regulatsioon enda kasuks keerata,
- kuidas erasektor võiks luua riigi avaandmetel põhinevaid teenuseid,
- kuidas andmeteaduse abil targemalt eksporti teha,
- kuidas tehakse Eesti kõige popimat andmepodcasti (live-salvestus!)
Edasi tuleb lavale statistikaameti peadirektori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal Liina Osila. Tema teemaks on andmete ühekordne küsimine ja mitmekordne kasutamine – kas vaid unistus. Muuhulgas tuleb juttu ka augusti lõpus avaldatud ekslikest keskmise palga numbritest, mille üheks põhjuseks toodi just automatiseeritud andmevahetuse ebatäpsused.
Kuidas erasektor võiks kasutada riigi avaandmeid, räägib riigi infosüsteemi ameti andmete talituse juht Kristjan Lemmsalu. RIA hallatav “Andmete teabevärav” annab ülevaate riigi valduses olevatest andmetest, nende kirjeldustest ja taaskasutamise võimalustest. See on ühtne teabepunkt, mis võimaldab kõigil soovijatel leida avaliku ja kolmanda sektori valduses olevaid andmeid, mis on rühmitatud andmestikeks. Neid andmestikke on seal veebis kokku üle 5600 ning kasutuslugusid teada enam kui sada. RIA tutvustab seniseid kasutajaid ning annab inspiratsiooni riigi avaandmete kasutamiseks erasektori poolt.
Seejärel astuvad andmekonverentsi lavale tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kliendisuhete juht Evelin Ebruk ning TalTechi suurandmete kaasprofessor Innar Liiv. Euroopa Liidus kehtib aastaid isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR, värskemalt on lisandunud tehisintellekti määrus, juurde veel siseriiklikud nõuded. Kuidas innoveerida suurandmeid ja tehisaru puudutavate projektidega nii, et regulatsioon isu ära ei võta?
AIRE alustab 2026 ka uue tugiteenusega, et ettevõtteid just neil teemadel aidata. Kaalute tehisintellekti kasutuselevõttu või esmast TI strateegia loomist? AI-lahendused on küll kasutusel, kuid vajate lisainfot või nõustamist AI, tööriistade, andmeanalüütika, küberturvalisuse jms osas? Siis on see ettekanne just teile!
Sisuka konverentsipäeva lõpetab Eesti kõige popima andmeteemalise podcast´i avalik salvestus. Seda veavad Omniva andmejuht Lauri Koobas ja Tartu Ülikooli andmetehnika õppejõud Kristo Raun. Nende külaliseks on Telia andmete ja analüütika valdkonnajuht Erki Pogoretski, kes jagab kogemusi andmete kasutamisest ja andmepõhiste otsuste tegemisest, samuti sellest, kuidas kaasata eri osapooli andmeteemadesse.
Seni on nad salvestanud pea 80 pikka videot – enamasti saatekülalistega –, mis on saanud ainuüksi YouTube´is üle 6700 vaatamise. Big Data konverents pakub ainulaadset võimalust olla podcast´i salvestamise kaasosalised.
Traditsiooniline Big Data toimub 2. detsembril Tallinnas loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Lisainfo ja registreerumine:
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele