Riigi IT-investeeringuid peab käsitlema kaitsekuluna ning raha kokkuhoid pole siin praegu võimalik, kinnitas riigi IT keskuse direktor Ergo Tars.

- Arvutitöökohateenuse pakkumine riigi poolt aitab ühtlustada riigiasutuste IT-taristut, sõnas riigi IT keskuse direktor Ergo Tars.
- Foto: Erakogu
Ajal, mil majanduses pole just parim aeg ja avalik sektor otsib kärpekohti, on riigi kulud mõistagi tähelepanu all, samas pole riigi IT-investeeringud praegu koht, kust kokku hoida, kirjutas ta
Äripäevas.
Riigi IT keskuse (RIT) riigieelarve osa on tänavu 46,9 miljonit eurot ning võrreldes varasemate aastatega liigub see kasvavas trendis. “Kasvu taga on teenuste, näiteks uue arvutitöökohateenuse ja Riigipilve väljatöötamine ning riigiasutuste teenusega liitmine. Eelarve kasvab muu hulgas seetõttu, et ka meie peame jälgima, et turvanõuded oleks tipptasemel,” selgitas Tars.
IT-majade eelarve võib tunduda riigiüleste kärbete kontekstis suur, kuid tegelikult on see RITi juhi sõnul meie infosüsteemide toimimiseks hädavajalik, eriti neljandat aastat Ukrainas kestva Venemaa agressioonisõja tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
265,5 miljonit eurot
on riigi seitsme IT-maja eelarve tänavu kokku, kümme aastat tagasi kulus nende peale 66 miljonit ehk üle nelja korra vähem.
Küberhaavatavusi saab sõjaliselt edukalt ära kasutada, õnnestunud küberrünne tähendab teenuse töö lakkamist või andmeleket ning ka mainekahju riigi institutsioonide suhtes, ent usalduse kahanemine ning segaduse külvamine on Venemaa otsene huvi, kinnitas
Ergo Tars.
Miks vajavad küberturvalisus, Riigipilv ja arvutitöökohateenus just praegu suurt tähelepanu, loe Ergo Tarsi kommentaari
Äripäevast.
Ergo Tars räägib 14. oktoobril traditsioonilisel IKT aastakonverentsil, millised on era- ja avaliku sektori koostöö kitsaskohad, kuidas mõjub see rahaliselt ja mida mõlemad pooled võidavad ning mida riik võiks veel erasektorilt tellida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.