Toetus e-residentsusele kasvas rekordiliselt. Programm on sipupükstest välja kasvanud
Uuringufirma Norstat äsja ilmunud uuringust ilmneb kõrge toetus e-residentsusele Eesti inimeste seas. E-residentsust peab Eestile kasulikuks 80% kohalikest elanikest, mis tähistab sel kuul 7-aastaseks saanud programmi ajaloo suurimat toetust Eestis.
Ka e-residendid hindavad kõrgelt digitaalset juurdepääsu Eesti digiteenustele, mis võimaldavad ettevõtet luua ning juhtida asukohast sõltumata. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul muudab e-residentsus Eesti majanduse suuremaks ning välispoliitilise hääle kõlavamaks.
E-residentsuse taotluste ja uute ettevõtete loomise arv on taastunud koroonapandeemia eelsele tasemele ja seda isegi ületamas. Aasta esimese 6 kuuga asutasid e-residendid üle 2200 Eesti firma, mis moodustas ligi 20% kõigist Eestisse asutatud ettevõtetest.
Eesti politsei peatas Briti kodanikust fintech-ettevõtja Marc-Anthony Hurri e-residentsuse, kuna Äripäeva uurimine viitas, et Hurri asutatud firma võib olla globaalse haardega tegevuslubadeta investeerimisskeemi keskmes.
Reipalt alanud Eesti e-residentsuse programmi hoog on osaliselt raugenud koos ambitsioonide kärpimisega – seda negatiivset trendi tuleb muuta, kirjutab Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Ivar Veskioja.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.