Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti on välistalentide jaoks järjest atraktiivsem
Eesti tegi kvalifitseeritud tööjõu pingereas (IMD World Talent Ranking) suure tõusu 27. kohalt 19. kohale. Suurenenud on riigi atraktiivsus välisspetsialistide jaoks, samuti on edukalt investeeritud koolituste abil töötajatesse.
Eestis on puudu erinevatel andmetel enam kui 8000 IT spetsialisti ning ainult ümberõppega neid ei leia.
„Ettevõtted vajavad arenguks kvalifitseeritud tööjõudu ning kui tippspetsialiste kohapealt ei leia, on võimalik probleemi leevendada läbi välistööjõu Eestisse toomise või rahvusvahelise kaugtöötamise hõlbustamise läbi. Talendiralli on globaalne ning Eesti konkureerib parimate talentide nimel kõikide lääneriikidega. Oleme küll Baltimaadest eespool, kuid tipust jääme veel kaugele,“ kommenteeris EASi programmi Work in Estonia juht Anneli Aab.
Eesti tegi suurimad edusammud kohaliku talendi oskustesse investeerimisel (varasemalt 21. kohalt on kerkitud 10. kohale). „Uuring kinnitab, et Eesti ettevõtted on suurendanud investeeringuid inimestesse – koolitused ja inimeste arendustegevused on olulisemal kohal kui varasematel aastatel,“ sõnas Aab.
Riigi atraktiivsus on välisspetsialistide jaoks samuti paranenud, kuid probleemiks on juhtide tasustamine. Atraktiivsuse alamindeksis on Eesti koht paranenud 23. kohalt 19. kohale, kus on oma osa puhtal keskkonnal (õhusaaste määr) kui ka ettevõtete valmidusel palgata välisspetsialiste. „Ilmselt on siin oma osa pandeemiast tingitud eriolukorral. Vaatamata kvalifitseeritud tööjõu nappusele riigis, soovivad ettevõtted jätkuvalt siin kasvada ja on seetõttu vajalikku tööjõudu otsimas üleilmselt turult,“ kommenteeris Aab.
Work in Estonia tahab sellel aastal Eestisse tuua 600 ning aastaks 2025 kolm tuhat tipptasemel välisspetsialisti.
Eesti üldist tulemust veab allapoole ka loodusteaduste lõpetajate arvu vähesus (oskuste kogum riigis), mistõttu on ka alamindeksi tabelikoht kõige kehvem, vaid 32. Samas, läbi aastate on seegi koht tabelis olnud suhteliselt stabiilne: ajavahemikus 2016-2020 on Eesti olnud 31.-35. kohal. Kohta selles alamkategoorias kergitavad Eesti koolide õpilaste PISA testide tulemused, kuid kahandab nii finantsteadmiste olemasolu kui ka riigi suurusest tingitud näitajad nagu tööjõu kasv ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Lisaks on selles alamkategoorias rõhutatud ka kompetentsete juhtide nappust.
Leedu asub selles edetabelis 27. ja Läti 33. kohal. Edetabeli esikolmiku moodustasid Šveits, Taani ja Luksemburg.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Hetkel kuum
Seotud lood
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on valitsuse prioriteet soodustada ettevõtluses digi- ja rohepööret ning innovatsiooni, samuti on plaanis käivitada eraldi toetusmeede iduettevõtetele.
Värbamistarkvara iduettevõte RecruitLab kaasas investoritelt 300 000 eurot, et laieneda välisturgudele ja palgata juurde töötajaid.
Idufirmad ja investorid tahavad välistööjõudu piiravate muudatuste ära jätmist või erandeid.
Koroonaviiruse toodud piirangud ja enam kui aasta kestnud kaugtöö lükkasid firmasid veel kiiremini muutma seda, kuidas vabadele töökohtadele uusi inimesi leida. Tööelu korraldamisel võivad peagi appi tulla ka virtuaalreaalsuse lahendused.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele