Idufirmad astusid välistööjõu piiramisele vastu

Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu, mis piirab välismaalaste Eestis töötamise võimalusi.

Kas Eesti on (välismaalastele) endiselt avatud? Kuigi sisseränne ei tundu olevat eriline oht, toob valitsuse tõrjepoliitika varjatud ksenofoobia mullina pinnale, kirjutab viimased kuus aastat Eestis elanud inglasest ajakirjanik ja publitsist Daniel James Coll Äripäeva essees.

Enam kui pooled ehk 55% iduettevõtetest plaanib sel aastal töötajaid juurde värvata ning 77% värbamisplaaniga iduettevõtetest soovib värvata vajaliku kompetentsiga tööjõudu välismaalt, selgus hiljuti Startup Estonia ja Asutajate Seltsi läbi viidud uuringust. Muret valmistab idufirmadele aga riigi välistööjõu-vastasus.

Juuni alguses kiitis Riigikogu heaks diginomaadi viisat puudutavad muudatused, mille kohaselt saab Eestist üks esimesi riike maailmas, mis hakkab pakkuma diginomaadi viisat. Lisaks Eesti ettevõtluskeskkonna elavdamisele toovad diginomaadid prognooside kohaselt Eesti majandusse ca 36,26 miljonit eurot aasta.

Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.