Täna on putukatööstuse üks arengupidureid suur manuaalse töö osakaal ja puudulik standardiseeritus, sõnas BugBoxi asutaja ja juht Erlend Sild. “Seetõttu on putukapõhised toorained veel suhteliselt kallid ning just automatiseerimine võib kaasa aidata selle valdkonna plahvatuslikule kasvule,“ täpsustas Sild.
BugBox on arendanud välja tööstusliku prototüübi, mis on ettevõtte sõnul pea 200 korda produktiivsem ja üle kümne korra odavam kui konkureerivad meetodid. Kaasatud investeeringut plaanib BugBox kasutada proteiinipulbri täisautomaatse tootmisega alustamiseks, samuti on ettevõttel plaanis laieneda välisturgudele järgmise kahe aasta jooksul.
Norra ettevõte Prediktor Instruments arendab BugBoxi jaoks infrapunasensorid, et mõõta nii putukate sööda-, kui ka saadava proteiinipulbri koostist ja kvaliteeti. Tootmisprotsesside automatiseerimisele keskendunud Eesti ettevõte Flowit töötab välja tehnoloogiat juhtiva tarkvara.
Putukatööstusele ennustatakse kiiret kasvu, sest planeedi elanike arv kasvab, keskkonnasurve tugevneb ja üha intensiivsemalt otsitakse alternatiivseid lahendusi traditsioonilisele lihale.
Taimepõhiste lihalaadsete toodete tarbimine saab samuti hoogu juurde, lisaks nähakse proteiinide allikana just putukatööstust. 8 miljardit dollarit ennustatakse putukatööstuse väärtuseks aastaks 2030.
BugBoxi tehnoloogiaarenduse projekti toetatakse lisaks veel Islandi, Liechtensteini ja Norra ühisrahastuse EEA ja Norra grandist, mille koostöö eesmärk on muuta Euroopa rohelisemaks.
BugBox on Eesti Putukatööstuse Liidu liige ning üks eestvedajaid.
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri
SIIT!