TalTechi uus magistrikava õpetab AI-d äris tulemuslikult rakendama

Küsimusele, miks tehisintellektiteadmisi tänapäeval vaja läheb, leiaks vastuseid ilmselt terve referaadi mahus ja enamgi. Ent kuna tehisintellekti erinevaid kasutusvõimalusi ja -viise äritegevuses on tohutult, tarvitseb nende kõige kasulikumal moel rakendamiseks omada mitte lihtsalt teadmisi, vaid tipptasemel pädevusi.

Just seda eesmärki teenib eesoleval sügisel käivituv üheaastane õppeprogramm „Tehisintellekt äris“, mis ühendab endas äriloogika, andmete ja tehnoloogia teadussuunad. Õppekava programmijuhi Helery Tasase sõnul on õppe sihiks kasvatada strateegilise haardega innovaatoreid. „Sisuliselt kombineerib programm endas tavalise IT, andmeteaduse ja klassikalise strateegilise ärijuhtimise pädevused. Fookus on AI rakendamisel algusest lõpuni: alates äriliste vajaduste kaardistamisest ning kliendi ja ärikaasuse defineerimisest kuni reaalse pilootlahenduse prototüüpimiseni,“ selgitab Tasane, kellel endal on pikaajaline pagas masinõppe automatiseerimise, strateegilise planeerimise ja muutuste juhtimise valdkonnas nii era- kui ka avalikus sektoris.

Õppeprogramm keskendub sellele, kuidas siduda tehnoloogilised lahendused organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega ja juhtida AI-põhiseid arendusprojekte. Tähelepanu pööratakse ka tehisintellekti vastutustundlikule rakendamisele, hõlmates eetilisi, õiguslikke ja sotsiaalseid aspekte.

„Õppekava on disainitud, pidades silmas aspekte, mida on praktilises töökeskkonnas tehnoloogiliste lahendustega töötades hädavajalik teada – alates andmetest ja arhitektuurist kuni strateegilise planeerimiseni välja. Lisaks akadeemilistele ekspertidele osalevad õppejõududena ka erasektori tipptegijad, kes toovad loengutesse vahetu praktilise kogemuse,“ tutvustab programmijuht. Samuti on Eesti tipptasemel AI-eksperdid andnud oma panuse üldisemalt nii õppekava struktuuri kui ka sisu kujundamisse.

Seejuures pannakse õppekavas erilist rõhku praktilistele oskustele. Tudengid õpivad kasutama tehisintellekti ja andmeanalüüsi tööriistu (sealhulgas Pythonit ja BI-lahendusi), ehitama AI-prototüüpe ning piloteerima lahendusi, mis on otseselt seotud organisatsiooni eesmärkidega. „Tudengid saavad luua väga erinevaid lahendusi alates kohandatud tehisintellekti vestluspartneritest ehk juturobotitest ja nutikatest otsingumootoritest kuni masin-masin-suhtlusel põhinevate automatiseeritud töövoogudeni välja,“ kirjeldab Tasane.

Programmijuht toob välja kolm konkreetset õppeainet, mis asetuvad õppekavas oma mahu ja tähtsuse poolest kesksele kohale. „Aines „Tehnoloogia ja innovatsiooni strateegiline juhtimine“ õpitakse strateegilist juhtimist disainmõtlemise printsiipide kaudu. Nii tuvastatakse äri tuum, tegelikud kitsaskohad, muudatustest mõjutatud osapoolte tegelikud vajadused ja võimalikud tehnoloogilised lahendused probleemi lahendamiseks,“ selgitab Tasane. Õppeaine keskendub tema sõnul rohujuuretasandi küsimusele: miks peaks üldse organisatsioonis midagi tehnoloogiliselt arendama?

Aines „Ärianalüütika alused“ õpitakse programmijuhi sõnul aga reaalsete äriprojektide ja probleemipüstituste baasil kõike alates juhtimislaudade (dashboards) koostamisest kuni ennustava masinõppeni. Aines „Tehisintellekti ärirakenduste prototüüpimine“ omandatakse täiendavalt erinevate tehisintellekti rakenduste prototüüpimise ja automatiseerimise praktilised põhimõtted.

Tehisintellekti mõtestatud kasutuselevõtt ei ole praeguses majanduselus enam üksnes tehnoloogiline küsimus, vaid üha selgemalt juhtimis- ja ärikompetentsi osa. Organisatsioonid vajavad inimesi, kes suudavad aru saada nii kliendist, andmetest, protsessidest kui ka tehnoloogilistest võimalustest ning tõlkida ärivajadused toimivateks AI-lahendusteks. Juba praegu on sellistest spetsialistidest tööturul puudus ja on äärmiselt tõenäoline, et üha rohkem läheb erinevate organisatsioonide juures sellise kompetentsiga eksperte vaja ka tulevikus.

Tasase sõnul saavad lõpetajad luua suurt väärtust nii era- kui ka avalikus sektoris. „Võimalike ametikohtade poolest saavad lõpetajad asuda tööle näiteks innovatsiooni- või tehnoloogiajuhina, tehnoloogiliste lahenduste tooteomaniku ehk product owner’ina, projektijuhi või tehnilise spetsialistina, kes toimib sillana äri ja arendusmeeskonna vahel,“ kirjeldab ta.

Õppekavale oodatakse õppima laia spektrit huvilisi. Ühelt poolt sobib programm kõigile spetsialistidele ja keskastmejuhtidele, kelle organisatsioonis hakatakse rakendama AI- ja IT-lahendusi, kuid kellel isiklikult jääb puudu teadmistest või oskustest nende lahenduste juurutamisel. Ohtralt väärtust pakub õppekava ka juba varasemalt äri- ja innovatsioonijuhtidena töötavatele inimestele, kelle ülesandeks on kujundada ettevõtte tehnoloogilist arengusuunda ja otsustada, millistesse AI-projektidesse investeerida.

Teiselt poolt sobib õppekava neile inimestele, kes tegutsevad IT-valdkonnas ja soovivad liikuda tehnilisest teostusest üldisemate äriliste protsesside kujundamise poole. Samas toonitab programmijuht Tasane, et eelnev sügav IT-taust ei ole siiski määrav tingimus õppima asumisel. „Kokkuvõttes ootame õppima nii juhte kui ka spetsialiste, kes ei pea tingimata omama IT-alaseid süvateadmisi. Küll aga on oluline, et sisseastujat ei hirmutaks põgus kokkupuude programmeerimisega, näiteks Pythoni baasteadmiste omandamine õpingute käigus,“ ütleb ta.

Seega, kui soovid olla nende inimeste seas, kes ei jälgi AI arengut kõrvalt, vaid oskab seda päriselt organisatsioonide kasuks tööle panna, siis on õppekava „Tehisintellekt äris“ sinu jaoks kahtlemata õige valik!