Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aalto ülikooli idufirma hakkas Eesti noore osalusel ehitama kvantarvutit
Helsingis Aalto ülikoolis pani noor professor Mikko Möttönen sõpradest, endistest ja praegustest kolleegidest kokku meeskonna, kes kogenud tehnoloogiainvestorite raha eest hakkasid ehitama sarnast kvantarvutit, nagu juba katsetavad Google, IBM ja Intel, kirjutas ITuudised.ee portaalile Johannes Heinsoo, kes on Soome idufirma IQM juhtiv kvanttehnoloogia insener.
Idufirma IQM seemneringi investeeringu maht oli 11 miljonit eurot, mis lubab suurendada meeskonda, rajada väike labor, kasutada Aalto ülikooli ja riikliku uurimisasutuse VTT puhasruumi, arendada spetsiaalset mikrolaine riistvara ja demonstreerida võtmetehnoloogiat järgmise kahe aasta jooksul. Aalto ülikool toetab iduettevõtet andes erafirmasse siirduvatele endistele teadlastele kaasa nende patendid ja muu intellektuaalomandi saades kompensatsiooniks firma aktsiad.
Teiste seas lubavad IQMi võtmetehnoloogiad kvantbittide oleku kiiremat nullimist ja mõõtmist nagu juba demonstreeritud teaduspublikatsioonides.
Kvantmehaanika kirjeldab meid ümbritsevat füüsikalist maailma täpsemalt kui tavaline igapäevafüüsika. Kvantmehaanika ja tavafüüsika erinevusi näeb vaid siis, kui katseobjekt on väga külm, puhas ja vaikne. Selliseid katseid tehakse tavaliselt väga pimedates laborites võimsate laseritega või väga külmades külmikutes väga puhaste materjalidega. IQM-i kvantarvuti koosneb ülijuhtivatest väga puhtast niobiumist ja alumiiniumist vooluahelatest ja jahutatakse temperatuurile 0.02 kraadi absoluutsest nullist – see on kaks suurusjärku külmem kosmosest!
Suure potentsiaali tõttu on erasektor kvantarvutite tehnoloogiasse aastast 2012 investeeritud juba üle 700 miljoni USA dollari.
Idufirma IQM juhtiv kvanttehnoloogia insener
Kogu kvantarvuti ehitamise keerukus on vaeva väärt, sest suur kvantarvuti oleks nii võimas, et suudab lahti murda tavalise krüptograafia ja lahendavad tavalistele superarvutitele võimatult keerulisi võrrandeid ja optimeerimisprobleeme. Mitmetes laborites üle maailma on juba 20 aastat üksikuid kvantbitte uuritud. Kõige suuremad universaalsed kvantarvutid sisaldavad hetkel 20-50 kvantbitti.
Neid kvantbitte on küll juba piisavalt, et maailma suurimad arvutid jäävad mõnede spetsiifiliste sama suure arvutustega hätta, aga need arvutused ei ole veel millekski kasulikud. Juba lähiaastatel võib tehnoloogia areneda nii kiiresti, et näeme juba ka kasulike kvantarvutusi nende müraste ja võrdlemisi väikeste kvantarvutitega, mis võivad tuua kaasa murrangu näiteks materjaliteaduses, keemias ja ravimitööstuses väärtuses üle 450 miljardi USA dollari aastas.
Suure potentsiaali tõttu on erasektor kvantarvutite tehnoloogiasse aastast 2012 investeeritud juba üle 700 miljoni USA dollari.
Johannes Heinsoo on Tartu Ülikooli Füüsikainstituudis omandanud bakalaureusekraadi. 2019. aastal kaitses ta doktoritöö eksperimentidest kvantarvutiga Šveitsis ETH Zurichis. Täna on ta järeldoktorantuuris Helsingis Aalto ülikoolis ja juhtiv kvanttehnoloogia insener IQMis.
Hetkel kuum
Seotud lood
Novembri teisel nädalal kogunes enam kui 12 000 IT-valdkonna spetsialisti ja ärijuhti üle kogu maailma Münchenisse, et tutvuda konverentsil Fujitsu Forum 2019 digituleviku trendidega.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele