Münchenis tõstatati üleilmsete digitehnoloogiate usalduse teema

Ühe maailma suurima IT-teenusepakkuja sündmuse keskpunktiks olnud demoalal tutvustati uuenduslikke tehnoloogiaid igast nurgast: 5G, masinõppe ja tehisintellekti kasutamise võimalustest näiteks jaekaubanduse, teenuste ja logistikaahela optimeerimisel ning kvaliteedi kontrollimisel, räägiti uutest tehnoloogialahendustest meditsiinis, metropolide ühistranspordi planeerimisel, siseturvalisuse tagamisel, näiteks politseinike ja piirivalvurite töös, kohtutes ülekuulamisprotseduuride digitaliseerimisel ja optimeerimisel ning isegi masinõppesüsteemist, mis aitab pankadel ja finantsinstitutsioonidel varases faasis rahapesust alarme saada.

Messi demoalal pikemalt Fujitsu innovatsioonikeskuse ehk Fujitsu Laboratories of Europe juhtivinseneri, hispaanlanna Maria Moraga rääkides, selgus, et äsja on valmis saadud rahapesu digitaalse kontrolli programm ingliskeelse nimega Anti Money Laundering, mis aitab siis pankadel ja finantsinstitutsioonidel kiiresti ja varakult ära tunda kahtlast tegutsemist pangandussüsteemides. Süsteem on ehitatud üles masinõppe peale ning analüüsiks kasutatakse pankade ja finantsinstitutsioonide andmeid. Esindaja rääkis, et loodud lahendus analüüsib välkkiiresti pangaülekannete andmeid. Ta lisas, et nad on arendanud selle tehnoloogia lõppfaasi ja nüüd otsivad esimesi huvilisi, kes tahaks seda testida. Tehnoloogia jälgib tema sõnul ka praegusi ja tulevasi Euroopa Keskpanga regulatsioone, et süsteem oleks pidevalt ajakohastatud. ITuudised.ee esindaja ütles seepeale, et Eestist peaks kindlasti huvilisi leiduma, sest rahapesuskandaali tõttu lõpetas Eestis äsja tegutsemise Danske Banki Eesti filiaal ning nii mõnedki teised Eesti suuremad pangad on seoses rahapesukahtlusega uurimise all.

Harju Elektri kontserni IT-juht Kaarel Allikmäe mainis foorumi muljeid jagades, et usaldus ja läbipaistvus tehisintellekti (AI) kaasamises otsustusprotsessi on kriitilise tähtsusega.

Lõuna-Aafrika Vabariigis olid juhi sõnul hoopis erinevad väljakutsed ja nende lähiaja eesmärk on viia konteinerites IT-õppevahenditega varustatud õppeklassid sellistesse piirkondadesse, kus täna elektri puudumise tõttu lapsed koolis käia ei saa.

Saksamaa kohta selgus ümarlaual, et asjaosalised sooviks kasutada moodsaid eksamite ja testide sooritamise üleriiklikke lahendusi, sest täna toimib kogu see valdkond veel terves riigis traditsioonilisel pabervormil.

Kivirähki sõnul sai demoalal liikudes näha ka huvitavat kõnnirobotit, mis võimaldab füsioterapeutidel varakult avastada inimese liikumisel tekkivaid kehaprobleeme. „Iga aastaga jõuab tehisintellekti kasutamine uutesse valdkondadesse ning seda võimaldab arvutusvõimsuste hüppeline kasv läbi uue põlvkonna arvutite,“ märkis Kivirähk.

Põhilised trendid ja tehnoloogiad, mis Fujitsu Estonia tarkvara osakonna direktoril ja juhatuse liikmel Marek Sokil foorumilt silma jäid, olid samuti lahendused, mis puudutasid tehisintellekti (AI), sh masinõpet. „Väga palju oli näiteid nii demoalal kui ka ettekannetena sellest, kuidas AI aitab lahendada erinevaid reaalelu probleeme ja seda erinevates eluvaldkondades, näiteks tootmisfirma kvaliteedikontroll läbi pilditöötluse, liiklusobjektide ja -andmete info kogumine videost ja nende analüüs selleks, et saada linnadesse sujuvam liiklus. „Seekord olid päris mitmed uuendused seotud meditsiiniga, näiteks digitaalne otsustustugi arstile, mis loomuliku keele töötluse abil ja patsiendi ajaloolisi andmeid kasutades leiab patsiendile sobivaima ravikava,“ kommenteeris Sokk.

Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudeng ning Fujitsu stipendiaat Laura Kallas märkis, et temale meeldis ettekannetest enim TEDil kõneleja, Rootsi futuristi ja kolumnisti Andreas Ekströmi ettekanne, mis seletas kasutajakogemuse olulisust. „Hea kasutajakogemuse nimel langetatakse pikemas perspektiivis ebamõistlikke otsuseid. Näiteks tõi Ekström erasektori arendatud SmartID-le sarnase BankID rakenduse, mida Rootsis kasutatakse autentimismeetodina internetipõhistes riigiteenustes. BankID puhul seisneb probleem selles, et andmed on reguleerimata ning erasektori käsutuses, mistõttu on erasektoril voli käidelda andmeid oma suva järgi,“ kirjeldas Kallas.

Ekström mainis ka oma ettekandes, et ta ise põeb ravimatut maksahaigust ja ootab kannatamatult kellegi doonormaksa ning kutsus kõiki saalis viibinud inimesi üles kasutama veebirakendust, kus saab anda nõusoleku oma elundite kasutamiseks, kui inimene peaks õnnetusse sattuma.

Kallas märkis ka kvantarvuteid, et mingil määral on nad juba kohal ja nende laialdane kasutuselevõtt on vaid aja küsimus. „Suurim väljakutse seisneb dekrüpteerimises, mistõttu võib tekkida vajadus uute privaatsuskaitse meetodite järele. Loodan, et teadlastel õnnestub selles vallas innovaatiliste lahendusteni jõuda. Tuleb meeles pidada, et tehnoloogia on tööriist. Loeb see, kuidas meie, inimesed, seda kasutame,“ märkis Kallas.

Fujitsu Estonia avaliku sektori arenduste juht Mait Koppel märkis, et tehnoloogia keerukus kasvab, andmehulgad kasvavad ning nende töötlemine tavapärasel viisil on muutunud võimatuks. Sellega seoses räägitakse järjest rohkem erinevatest tehisintellekti (AI) lahendustest, mis on samas paljudele inimestele arusaamatud ning tekitavad küsimuse, kas tehnoloogiat saab usaldada või mitte. Tegelikult on sama probleem ka meie e-valimistega. Probleem pole uus, samasugune usaldamatus on tihtipeale kõikide uute asjade, näiteks ka auto vastu, kui see leiutati.

„Münchenis käisin kuulamas ettekandeid AI-eetikast ning samuti meeldis mulle väga Andreas Ekströmi ettekanne „Seven Ways to own the World“, kus ta nimetas mitmed ohud, mis meid juba praegu ning tulevikus kimbutama hakkavad. Näiteks juhib mingit sorti läbipaistmatu Facebooki algoritm juba rohkem kui ühe miljardi inimese infovoogu. Selle mõju me oleme juba näinud ja näeme järjest rohkem lähiaastatel,“ kommenteeris Koppel.

Teise mõtlemapaneva teemana tõi Koppel välja visionääri Joseph Regeri loengu „From Matematical To Industrial Optimization“. Regeril on Koppeli sõnul uskumatu omadus selgitada ülikeerulisi asju tavalistele inimestele imekspandavalt lihtsalt.

„Olen ka ise tegelenud optimeerimisülesannetega ning tean, et kui muutujate hulk kasvab, siis kasvab ka optimeerimisele kuluv aeg plahvatuslikult. Erinevaid meetodeid optimeerimisülesannete lahendamiseks on palju, kuid lõpuks on ikkagi vaja suurt arvutusvõimsust. Selliste ülesannete lahendamiseks on Fujitsu kvantfüüsikast inspireeritult välja töötanud oma süsteemi nimega Digital Annealer", mainis Koppel.