Pilootperioodil toetatakse eelkõige projekte, mis keskenduvad kas uuele lahendusele või toote/tehnoloogia edasiarendusele. Kõige tähtsam on tehnoloogilise eelise ning konkurentsivõime saavutamine.
Konverentsil osalenud Euroopa Komisjoni tööstuse ja siseturu peadirektoraadi asedirektor Pierre Delsaux´ sõnul peavad EDIDP ja Euroopa Kaitsefond olema kõiki liikmesriike kaasavad, keskenduma ELile olulistele projektidele ja tagama, et teaduse ning arenduse tegevused oleksid omavahelises kooskõlas.
„EDIDP on vahendiks, et muuta Euroopa kaitsetööstuse maastik konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks, mitte lihtsalt rahalaegas,“ ütles Delsaux.
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi sõnul kujundas Eesti eesistujana EDIDP regulatsiooni, olles selle peamine läbirääkija. „Eesistumise lõpuks saavutati liikmesriikide vahel kokkulepe ja olulise punktina jõuti läbirääkimistel ka otsusele, et soodustatud on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osalemine ning piiriülene koostöö,“ lausus ta.
Projektitaotlusi saavad esitada vähemalt kahest liikmesriigist pärit ja kolmest osapoolest koosnevad konsortsiumid.
Eilsel konverentsil osales üle 140 tööstuse ja liikmesriigi esindaja kogu Euroopast ning esmakordselt tutvustati kaitsevaldkonna arendusprojektide ideid, mida EDIDP taotlusvooru plaanitakse esitada.
Euroopa Kaitsefondi peamiseks eesmärgiks on soodustada kaitsealast teadus- ja arendustegevust, tõsta Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ning tihendada koostööd.
„Selleks, et peale regulatsiooni vastuvõtmist kiirelt edasi liikuda ja sobivad projektid leida, oli vajalik nii riikide kui tööstuse esindajad kokku tuua ja projektide ning koostöökohtade teemal rääkida. Kogu EDIDP programm on ka Eesti kaitsetööstusele väga hea võimalus, kuna see on tehnoloogia-põhine ja suunatud nutikatele lahendustele,“ ütles Kusti Salm.