Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IT-turvalisus on kerkimas ka investorite huviorbiiti
Küberkuritegevus on suurim oht igale ettevõttele maailmas ja seega ka investoritele. Teisalt pakub küberkuritegevus investoritele ka võimalusi luues turgu arvukatele küberturbelahendusi pakkuvatele kõrgtehnoloogiaettevõtetele, kirjutab SEB Investment Outlookist SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Küberkuritegevus kujutab endast ettevõtetele üha suuremat ohtu, kirjutab SEB investeerimisteemasid käsitlev väljaanne Investment Outlook. Küberrünnakutest tekitatud kahjud on mastaapsed ja sellist tüüpi kuritegevus ohustab digitaliseerumist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt. IBM-i tegevjuht Virginia „Ginni“ Rometty sõnul on küberkuritegevus suurim oht igale ettevõttele maailmas – seega on see ka suur oht investoritele. Teisalt pakub küberkuritegevus investoritele ka võimalusi luues turgu arvukatele küberturbelahendusi pakkuvatele kõrgtehnoloogiaettevõtetele.
Hirmuäratavalt tavaliseks on muutunud niinimetatud teenusetõkestamise ründed, millega ülekoormatakse serverid takistamaks kasutajatel ligipääsu veebisaidile. Näiteks tekitati niimoodi 2017 aasta 11. oktoobril hulgaliselt viivitusi Rootsi raudteeoperaatori SJ jaoks. Laevandusettevõtet A. P. Møller-Maersk tabas viiruserünnak eelmisel suvel ning see läks maksma umbkaudu 300 miljonit dollarit.
Kokkuvõttes ohustab küberkuritegevus kogu ühiskonda nii indiviidi kui ka organisatsioonide tasandil pärssides nõnda edasist digitaliseerumist, mis kasvataks efektiivsust ja tööviljakust. Näiteks: kes julgeks sõita isesõitvas autos teades, et kui häkkeril on võimalik üle võtta auto juhtimine. Milline ettevõte julgeks kohaldada uut süsteemi teades, et sellega kaasneb tõsine turvarisk?
Konkurente kahtlustatakse kurjategijate palkamises
Kuritegelikud organisatsioonid häkivad ettevõtete süsteemidesse eesmärgiga pressida välja raha või varastada nende klientide ja partnerite andmeid. The Financial Times’i hiljutine uuring näitas, et sageli kahtlustavad ettevõtted oma konkurente rünnakute tellimises eriti juhtudel, kus pahavara eesmärgiks on takistada tavapärast majandustegevust või teenusepakkumist. Näiteks on üllatavalt paljusid internetis kauplevaid lillemüüjaid tabanud küberrünnakud vahetult enne sektori jaoks märgilise tähtsusega valentinipäeva. Rünnakuid teostanud häkkerid on ka hiljem tunnistanud, et neid värbasid legaalsed ettevõtted, kes oma äritegevuses konkureerivad küberrünnaku ohvritega.
Küberkuritegevus tekitab tohutuid kulusid
Küberkuritegevusest tekkinud kulud on tohutud ja kasvavad kiiresti. Pole küll täpselt teada, kui palju küberkuritegevus ettevõtetele maksma läheb ning kui kiiresti need kulud kasvavad (see on osaliselt määratlemise küsimus), kuid kindlustusfirma Hiscox ja konsultatsioonifirma Hamilton Place Strategies hinnangul on küündib iga-aastane kogukahju juba 450 miljardi dollarini ning kasvab umbes 15 protsenti aastas. Seda suurusjärku kinnitab kindlustusfirma Lloyds 2015. aastal tehtud hinnang, mis hindas tekkinud kahjude summaks 400 miljardit dollarit. Samas mitmed meedias avaldatud hinnangud ületavad neid näiteid mitmekordselt.
Kõiki hinnanguid ja uuringuid ühendab üks tähelepanek - kiire kasvumäär. Ponemon Institute’i ja Accenture’i avaldatud „Küberkuritegevuse kahjude uuring 2017“ uuris 254 ettevõtet seitsmes riigis – kõigil neist ärihaldussüsteemid, millel vähemalt 1000 kasutajat. Uuringust selgus, et lõppenud aasta jooksul kasvas küberkuritegevusest tekitatud kahju keskmiselt 23 protsenti - 11,7 miljoni dollarini aastas ettevõtte kohta. Uuringus osalenud ettevõtete jaoks on kõige suurem kulu andmevargus, seejärel tööprotsesside katkestused ja müügi vähenemine.
Sellegipoolest jääb suur hulk küberrünnakutest lõpuni avastamata. Uusi arvutiviirusi töötatakse välja hämmastavalt kiiresti, mistõttu peavad IT turvalahendusi pakkuvad ettevõtted kasutama tehisintellekti toimuva monitoorimiseks, viiruste tuvastamiseks ning vajalike turvalahenduste väljatöötamiseks. Loomulikult oskavad ka häkkerid panna tehisintellekti enda kasuks tööle ning valdkonnaekspertide sõnul muutub küberturve pikas perspektiivis kuritegelike häkkerite ja küberturbefirmade vaheliseks lahinguväljaks. Kellel on juurdepääs kõige võimsamale ja paremale tehisintellektile arendamaks/avastamaks/kõrvaldamaks uusi viiruseid ja rünnakuid?
Investor otsibki kasvu
Andmekaitsesüsteemidesse ning isikutuvastus- ja juurdepääsukontrolli kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse oodatakse iga-aastaselt ligikaudu 20% täiendavaid investeeringuid.
Loomulikult ei lõika küberkuritegevusest kasu vaid häkkerid ja küberettevõtted vaid ka tehnoloogiahiiud nagu Amazon, Microsoft ja Google, kes suudavad klientidele pakkuda turvalisi pilvelahendusi.
Digitaliseerumist küberohud siiski ei peata – lihtsalt on selge, et märkimisväärne osa efektiivsuse tõusust tuleb taasinvesteerida turvalahendustesse tagamaks oma süsteemide vastupanuvõime ja isikuandmete kaitse. Küberturvalisusest on saamas digitaliseerumise ja automatiseerimise võimaldaja ning see on areng, mida investoritel tasub jälgida.
Hetkel kuum
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele