Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ekspertide koostatud kogumik käsitleb maailmatrendide mõju Eestile
Arenguseire Keskuse tellimusel valminud kogumik “Pikksilm” võtab kokku olulised tulevikuarengud maailmas ja analüüsib, mida need Eesti jaoks tähendavad. „Näiteks üks kõige nähtavamaid muutusi tänases maailmas on valdkondade ja tehnoloogiate põimumine. Sektorseadused valdkondades nagu telekommunikatsioon, majutus või taksovedu on juba mõnda aega surve all ja surve levib ka mujale,“ tõi Danilov näite.
Poliitikakujundajate jaoks tähendab valdkondade põimumine seda, et ei piisa enam valdkondlikest süvateadmistest, vaid järjest enam tuleb ühe valdkonna reguleerimisel tunda ka teisi. Regulaatorite ja poliitikakujundajate jaoks on tegemist väljakutsega nii rahvusriikide valitsuste kui ka rahvusvahelist õigust loovate organisatsioonide tasandil.
Kogumikus käsitletakse põhjalikumalt ka digitehnoloogiate ja neile toetuvate uute ärimudelite mõju haridusele ja sotsiaalsüsteemile.
Näiteks suurandmete ja tehisintellekti teemasid tuleb aga Danilovi sõnul vaadelda ühe tervikuna – tehisintellekti töövõime aluseks on suured andmemahud ja nende kättesaadavus.
„Ka blockchain-tehnoloogial, mida Eestis ja maailmas teatakse eelkõige krüptoraha vundamendina, on ühisosa eelnevatega. Loodetakse, et blockchain-tehnoloogia viib küberturvalisuse uuele tasemele ja suudab tagada, et “asjade internetis” olevatesse seadmetesse või isejuhtivatesse autodesse sisse ei häkitaks. Selle riski maandamine on oluliseks eelduseks, et tarbijad hakkaksid uusi tehnoloogiad usaldama ja kasutama,“ ütles Danilov. Samuti seonduvad tehisintellekti ja suurandmetega eetikaküsimused, küsimus privaatsuse kaitsest ja näiteks isejuhtivate autode puhul küsimus sellest, kes vastutab, kui auto peaks põhjustama avarii.
Ülevaate valitud trendidest "Pikksilm" on koostanud Arenguseire Keskuse tellimusel Technopolis Group. Selle koostamises osales kokku kümme tunnustatud eksperti.
Arenguseire Keskus on Riigikogu juures tegutsev mõttekoda, mille ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine, uute trendide ja arengusuundade avastamine ning arengustsenaariumite koostamine. Uuringute läbiviimisel lähtub Arenguseire Keskus erinevatest võimalikest arengutest ja töötab välja alternatiivseid stsenaariume aastani 2030. Aastatel 2017-2018 viib Arenguseire Keskus läbi kolm suuremat uuringut: avaliku (e-)valitsemise tulevik, tuleviku tööturg ja tootlikkuse arengud.
Hetkel kuum
Seotud lood
Arenguseire Keskus algatas rahvusvahelise uurimisprojekti, mille eesmärgiks on leida Eesti avalikku haldust ja e-riiki mõjutavaid tegureid ning selgitada välja, kuidas jõuda kodanikke kaasava ja ühiskondlikke muudatusi arvestava avaliku sektori valitsemismudelini.
Keskmise sissetuleku lõksust kõrgema sissetulekuga riikide sekka jõudmisel on Eesti majandusarengu võtmeks innovatsioonil tugineva strateegia elluviimine, mis hõlmaks senisest märksa suuremat rolli teadus- ja arendustegevusel. Lisaks eesmärkide sõnastamisele tuleb neid ka tulemuslikult ellu viia, jäi kõlama Eesti innovatsioonipoliitika otsustajatele mõeldud konverentsil. Muuhulgas sõltub innovatsioonipoliitika edukus ühiskonna hoiakutest innovatsiooni suhtes.
Riigikogu majanduskomisjon kooskõlastas tänasel istungil arenguseire tegevuskava aastateks 2017-2018. Arenguseire Keskusel on kavas läbi viia kolm suurt seireprojekti, mis uurivad avaliku (e-)valitsemise tulevikku, tuleviku töösuhete mängureegleid ning pikaajalisi tootlikkuse arenguid.
Arenguseire Keskuse eestvedamisel otsivad eksperdid võimalusi Euroopa digitaliseerimise edendamiseks
29. septembril kogunesid Tallinnas Euroopa digivaldkonna eksperdid, et leida lahendusi Euroopa digitaliseerimisele kaasa aitamiseks ning koostöö parandamiseks Euroopa institutsioonide ja digitaalsete süsteemide vahel.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele