Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti majandusarengu võti on innovatsioonil põhineva strateegia elluviimises
Keskmise sissetuleku lõksust kõrgema sissetulekuga riikide sekka jõudmisel on Eesti majandusarengu võtmeks innovatsioonil tugineva strateegia elluviimine, mis hõlmaks senisest märksa suuremat rolli teadus- ja arendustegevusel. Lisaks eesmärkide sõnastamisele tuleb neid ka tulemuslikult ellu viia, jäi kõlama Eesti innovatsioonipoliitika otsustajatele mõeldud konverentsil. Muuhulgas sõltub innovatsioonipoliitika edukus ühiskonna hoiakutest innovatsiooni suhtes.
Konverentsi idee autori, Riigikogu liikme Anne Sullingu sõnul on innovatsioon üks poliitikute seas enim valesti kasutatud mõisteid. „Innovatsioon ei seisne riiklikes elamuprogrammides, lahedate vidinate leiutamises või lihtsalt loovuses. Innovatsioon on uudsete toodete, teenuste või protsesside loomine, mis loovad kliendile uut väärtust ja toovad ettevõttele jätkusuutlikku kasumit,“ ütles Sulling.
Tema sõnul on ilmne, et strateegia, mis tõi Eesti madala sissetulekuga riikide seast keskmise sissetulekuga riikide sekka, enam ei tööta. Kõrge sissetulekuga riikide hulka jõudmiseks tuleb fookus suunata innovatsioonile, mis eeldab senisest suuremat rolli teadus- ja arendustegevusel. „Minu jaoks on häirekell, et Eesti teadus- ja arendusnõukogu otsusega jääb Eesti riigi T&A investeeringute osakaal järgmiseks neljaks aastaks käesoleva aasta tasemele, ehk 0,81%-ni sisemajanduse kogutoodangust. See on selge takistus innovatsiooni arengus, seda olukorras, kus Eesti on innovaatiliste toodete turule toomises OECD riikide hulgas viimane,“ märkis Sulling.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et Eestis on suhteliselt palju innovatsiooni eri nurga alt toetavaid programme, kuid need konkureerivad omavahel eelarve ja rakendamiseks vajaliku inimressursi pärast. „Uute programmide lisandumisega jäävad eelnevad soiku ja tulemusena tehakse asju vaid poole jõuga, kuigi potentsiaali oleks enamaks,“ lisas ta.
Stanfordi Uurimisinstituudi ettevõtlusstrateegia juht Dennis Tsu sõnul on innovatsiooni eelduseks toimiv ökosüsteem ehk teadlaste, ettevõtjate ja riigi sisukas koostöö, kust juhtroll võiks olla riigil. „Edukaks osutuvad need innoveerijad, kes oma tooteid ja teenuseid suudavad eksportida. Seejuures ei peaks pelgama konkurentsi, sest see kinnitab, et tootele on turgu,“ märkis ta. Samuti tõi Tsu välja, et innovatsioonipoliitika edukus sõltub paljuski sellest, milline on ühiskonna suhtumine innovatsiooni.
Fuad Hasanov ja Reda Cherif Rahvusvahelisest Valuutafondist tõid oma ettekandes välja, et riigil on ambitsioonikate plaanide elluviimise toetamisel oluline roll. Innovatsiooniriikide tippu jõudmiseks on vaja luua keerukaid tehnoloogiaid ja neid eksportida. „Eesti puhul ei ole probleem niivõrd selles, et ettevõtted ei pane piisavalt ressursse teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd selles, et intensiivse T&A-tegevusega valdkondades ei ole piisavalt ettevõtteid. Peamine väljakutse on uute tulijate meelitamine nendesse sektoritesse,“ märkisid nad. Nad tõid näite Aasiast, kus edulugusid nagu Taiwan ja Lõuna-Korea eristab mahajääjatest see, et neil on oluliselt kõrgem teadlaste ja patentide osakaal.
USA Riikliku Teadusfondi NHSi esindaja Rathindra DasCupta märkis oma ettekandes, et avastusest innovatsioonini jõudmisel on võtmeteguriks ettevõtete ja teadlaste koostöö, varase faasi rahastusskeemid ning ärile suunatud tootearendustöö. Ta tõi välja, et USA innovatsiooni edulood nagu Google, GPS või Siri on sündinud ettevõtete tihedas koostöös riigiga ning avaliku raha kaasamisel, ehkki seda tihtipeale ei teadvustata. Teine oluline tunnus on, et paljud neist on tudengite poolt käivitatud, näiteks Facebook, Microsoft, Google või Dell.
Saksamaa majandusteaduste professor Uwe Cantner rääkis konverentsil innovatsioonipoliitika rollist konkurentsieelise loomisel ja säilitamisel väikese- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetes. Hollandi Brainporti piirkonna rahvusvahelise programmi juht Naomie Verstraeten andis ülevaate ökosüsteemide rollist innovatsiooni edendamisel.
Paneeldiskussioonis maailma innovatsioonipoliitika kogemuste rakendamise üle Eestis osalesid Jaak Aaviksoo (TTÜ), Volli Kalm (TÜ), Alo Ivask (EAS) ja Peeter Koppel (SEB).
Arenguseire Keskuse korraldatud innovatsioonikonverents keskendus riigi rollile ja valikutele innovatsioonipoliitikas, tehnoloogiasiirde kogemusele ülikoolides ning teadus- ja arendustegevuse konverteerimisele majanduslikuks kasuks.
Hetkel kuum
Seotud lood
Tänast maailma iseloomustab valdkondade ja tehnoloogiate põimumine, mis tähendab riigi jaoks, et üksikuid sektoreid ja eluvaldkondi ei saa enam käsitleda ja reguleerida kui eraldiseisvaid, võtab kogumiku põhisõnumi kokku Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele