Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis üritatakse käima saada utoopist krüptopanka
Krüptoraha hulluse tuules tahab Eesti firma luua sellel põhinevat panka. Üle maailma on kokku aetud kümneid miljoneid eurosid, kuid ettevõtmine tekitab investorites ja finantsinspektsioonis küsimusi, kirjutab Äripäev.
Foto: Pixabay
Varemgi krüptorahanduse valdkonnas tegutsenud tiim üritab Eestist käima saada utoopilist krüptopanka Polybius, mille loomiseks andsid uskujad esimese nädalaga 12 miljonit eurot.
Krüptorahaga tegeleva panga loomisest on rääkinud paljud, tihti kahjuks küll kahtlased ettevõtmised nagu petuskeem OneCoin. Polybius tahab arveldama hakata aga pärisvaluutas nagu dollarid ja eurod, mitte krüptorahas. Ekspertidele teeb projekt siiski pisut muret.
"Praegu midagi õiget ma seal ei näe," ütles investor Madis Müür Polybiuse kohta. Aga pangaloomisplaanid? "Natuke julgeksin isegi kahelda, kas neil see eesmärk reaalselt on,“ rääkis Müür. Ta tõi välja, et eestvedajad on ise öelnud, et isegi kui sellest pangast asja ei saa, teevad nad selle raha eest midagi muud.
Muuga sadamas esitleti paberivaba logistika testplatvormi, mille vahendusel saab reaalajas jälgida eksportkonteinerite laadimis-, tollimis- ja eelveoprotsesse. Maailmas ainulaadne süsteem vähendab tuntavalt paberimajandust, bürokraatiat ja kiirendab protsesse.
Eesotsas aina uusi rekordeid püstitava bitcoiniga on kogu krüptovaluutade turu maht kasvanud viimase kuu ajaga sisuliselt kaks korda, ületades juba 50 miljardi piiri, kirjutab krüptorahaliidu juhatuse liige Asse Sauga.
Eesti on saavutanud Otto de Voodgi juhtumi tõttu negatiivse maine krüptovaluutadega kauplevates ringkondades ja see on kahjustanud ka Eesti kui e-riigi mainet. Kuid meil on ka mõned edukad näited blokiahela tehnoloogia rakendamise kohta ja aeg oleks muuta suhtumist ning selle tehnoloogia ärilised võimalused laialdasemalt kasutusele võtta, kirjutab NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant Anne Veerpalu.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.