Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krüptorahandus kasvab hooga
Eesotsas aina uusi rekordeid püstitava bitcoiniga on kogu krüptovaluutade turu maht kasvanud viimase kuu ajaga sisuliselt kaks korda, ületades juba 50 miljardi piiri, kirjutab krüptorahaliidu juhatuse liige Asse Sauga.
Suures koguses uut raha voolab turule ning on alanud järgmine ajajärk krüptomajanduse arengus. Sellel võib olla mitu põhjust. Kindlasti on hoogu juurde andnud mitmete riikide regulatsioonid: Jaapanis näiteks võrdsustati bitcoin lõpuks rahaga, mis tähendab maailma suuruselt kolmanda majanduse aeglast sisenemist turule, mitmed Euroopa riigid on välja käinud krüptovaluutade käitlemise juhised ning Austraalia valitsus on isegi bitcoinidega kauplejatele ja bitcoiniinvestoritele loodud maksusoodustused.
Teise tõusu põhjusena võib välja tuua üha lihtsamaks muutuva investeeringute sisenemise blokiahela ja krüptovaluutade valdkonnas.
Krüptomajandus on liikumas uude ajastusse, mille võtmesõnad on lihtsam sisenemine nii tavakasutajatele kui ka investoritele, kiirelt paranev turvalisus, läbipaistvus ning tehnoloogia suurenev usaldusväärsus.
Loe pikemalt Äripäevast
Seotud lood
Bitcoin on mullis ning lennukad hinnaprognoosid ainult kinnitavad seda, kirjutab MarketWatchi kolumnist Brett Arends.
Bitcoini hind ületas teisipäeval 1700 dollari taseme, selgub krüptorahade veebilehe Coindeski andmetest, vahendab CNBC.
Krüptoraha hulluse tuules tahab Eesti firma luua sellel põhinevat panka. Üle maailma on kokku aetud kümneid miljoneid eurosid, kuid ettevõtmine tekitab investorites ja finantsinspektsioonis küsimusi, kirjutab Äripäev.
Eesti on saavutanud Otto de Voodgi juhtumi tõttu negatiivse maine krüptovaluutadega kauplevates ringkondades ja see on kahjustanud ka Eesti kui e-riigi mainet. Kuid meil on ka mõned edukad näited blokiahela tehnoloogia rakendamise kohta ja aeg oleks muuta suhtumist ning selle tehnoloogia ärilised võimalused laialdasemalt kasutusele võtta, kirjutab NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant Anne Veerpalu.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele