Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab tööstussektori töötajate IT-koolitusi
„Meie tööstussektori teadlikkus ja valimisolek võtta kasutusele digitaalseid tehnoloogiad on võrreldes teiste Euroopa riikidega madal. Samas aga nõuab kvalifitseeritud tööjõu puudus ja toodete konkurentsivõimelisus ettevõtjaid automatiseerima,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad,“ lisas ta.
Ministri sõnul on digitaalse kirjaoskuse ehk infotehnoloogiliste baasoskuste omandamine olnud prioriteet nii Eesti inimeste endi kui ka riigi ja erasektori jaoks.
„Inimeste paremad oskused on eelduseks meie tööstussektori digitaliseerimisel. Spetsiifiliste oskuste arendamise eelduseks peab aga olema heade IKT baasoskuste olemasolu,“ põhjendas minister koolitushanke vajalikkust.
Viimase viiteistkümne aasta jooksul on nii MKM kui teised valdkonna partnerid korraldanud mitmeid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja IT-oskuste koolitusi. Ministeeriumi andmetel kasutab käesoleval hetkel arvutit ja internetti ca 88% Eesti tööealisest elanikkonnast, samas on kasutus ühekülgne ning oskuste tase madal. Täiskasvanute oskuste rahvusvaheline uuring PIAAC toob välja, et Eesti inimestest ei saa tehnoloogiarikkas keskkonnas hakkama ca 44%. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda kõrgem on inimeste töötasu ja seda paremad on väljavaated erialases karjääris. Tööturul aktiivse elanikkonna hulk väheneb pikas perspektiivis 0,5% aastas ning aastaks 2040 on Eesti tööturul tänasega võrreldes juba ca 72 000 inimest vähem. Väheneva elanikkonnaga ühiskonnas majanduskasvu hoidmine eeldab aga oluliselt suuremat panustamist tootlikkuse kasvu. Ehk teisisõnu, kui väheneb töötavate inimeste arv, peab taseme hoidmiseks tõusma töö kvaliteet ja sellest tekkiv lisandväärtus.
Et seda kindlamalt tagada, suunab MKM digitaalse kirjaoskuse lisakoolitused töötlevale tööstusele, mis on ka Eesti suurim majandussektor. Töötlevas tööstuses töötab üle 120 000 inimese, ekspordimaht aastas on 6,8 miljardit eurot ning SKP-st moodustab see sektor 15,1%. Konkreetsemalt võib välja tuua omakorda kaks valdkonda – metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse. Mõlema puhul on tegemist majanduse nn kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku üle 60 000 töötaja. Suurema hõivega sektorites on uute lahenduste juurutamine majandusele tervikuna mõjusam.
Eesti majanduse konkurentsivõime säilitamiseks viib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi koolitushanke tööstussektori 3000 töötaja koolitamiseks. Lisaks tellitakse hankega teadlikkuse tõstmise tegevusi, mis on suunatud tuhandele Eesti tööstussektori ettevõtte juhile.
Koolitushanget rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu viidavast Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning projekti kestab 2020. aasta lõpuni. Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 27.02.2017.
Seotud lood
Kuigi 2/3 tööandjate sõnul jääb töövõtjatel puudu ametialastest oskustest, teadmistest ja kogemustest, leidub Eesti tööturul ka tõelisi talente – tööd on otsimas nii 120 programmi valdav IT-spetsialist kui ka 17 erineva keeleoskusega õpetaja.
Inimesed saavad Exceli kasutamisega hakkama, kuid küsimus on pigem selles, et kui suure ajakuluga eesmärgini jõutakse, rääkis Äripäeva Akadeemia Exceli koolituse läbiviija OÜ Edunet juhataja Kristjan Sakk.
Äripäev küsis selle aasta IKT valdkonna TOPi ettevõtetelt arvamusi tööjõukriisi lahendamise kohta. 30 ettevõtte esindaja poolt esitatud vastustes esines enim kordi võõrtööjõu sissetoomine erinevate rõhuasetustega ja hariduse teema, kuid oli mõtteid oli veel teisigi.
Eesti IT-sektoril on suur potentsiaal aidata riigi majandusel kasvada, kuid selleks tuleb tegeleda murekohtadega, millega silmitsi seistakse, leiavad kolm valdkonna spetsialisti.
Tuleval aastal 35. sünnipäeva tähistav Roi OÜ on Eesti üks vanimaid ja suuremaid reklaamkingituste pakkujaid. Ettevõtte ostujuhi Indrek Viitongi sõnul kaasneb reklaamkingituste valdkonnaga paratamatult ka keskkonnajalajälg. Seetõttu on Roi eesmärk pakkuda kingitusi, mis leiavad päriselt kasutust, kestavad aastaid, rõõmustavad saajat ning esindavad klientide väärtusi.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele