Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
"IT-sektoril läheb superhästi”
Äripäeva teemaveeb ITuudised.ee kogus enne IKT aastakonverentsi kolmelt valdkonna mõjukalt tegijalt mõtteid sektori kohta. Arvamust avaldasid majandusekspert Ott Pärna, majandusministeeriumi IT-ala asekantsler Taavi Kotka ja IT-kaupade hulgimüüja F9 Distribution Estonia tegevjuht Anti Kuiv.
Sektori olukorra kohta on Taavi Kotkal öelda ainult kiidusõnu – “superhästi” kõlab esimese reaktsioonina. Superhästi läheb tema hinnangul eelkõige selle tõttu, et sektoris on tööd ja see on tasuv.
Teisalt vaevab sektorit suur tööjõupuudus, mis omakorda tekitab surve üleostmiseks ja piirab kasvu. Kotka meenutas, et alles aastatel 2005–2008 toimus Eestis palgasõda, kui Hansapank ja Skype omavahel ressursi pärast võistlesid ja teistel ei jäänud muud üle kui sellega kaasa minna.
Pane tähele
Soodushind registreerumiseks IKT Aastakonveretsilekehtib veel vaid 17. oktoobril.
Tutvu programmiga ja registreeru SIIN.
Tõstavad raha ühest taskust teise
Sektori arengutes väärib Kotka hinnangul tähelepanu ekspordikogemuse tekkimine. “Aastatel 2008–2009 oli Eesti IKT-sektori ekspordi osakaal olematu, seitsme aastaga on see tublisti kasvanud,” sõnas ta. Riigi poolt oleks Kotka hinnangul mõistlik igati aidata kaasa sellele, et IKT-ettevõtted oleksid rohkem suunatud ekspordile. “Tööjõu üksteiselt üleostmine on raha paremast taskust vasakusse tõstmine, millest ei võida mitte keegi,” lausus ta. Selle ärahoidmiseks peab olema võimalus sektorisse inimesi juurde tuua, leidis ta.
Riigi investeeringute plaanidest räägib Kotka lähemalt IKT aastakonverentsil. Sektori arenguvõimaluste teemal tuletas Kotka meelde, et riigi osa vähendamisest on juttu olnud aastaid. Eesmärk on aidata ettevõtjatel mõelda rohkem sellele, et raha tuleb teenida eksporditurgudelt ja eraettevõtetelt. IKT-sektor peab aitama teistel valdkondadel areneda, eriti tööstustel.
Kasu ettevõtetele
IKT Aastakonverents 2016 toimub 25. oktoobril Tallinna Loomaaias, aadressil Ehitajate tee 150
Majandusekspert Ott Pärna hindab kõrgelt IKT aastakonverentsi kasu sektori ettevõtetele. Oma kogemusest näeb ta palju, kuidas ühe või teise valdkonna ettevõtted üllataval kombel ei suhtle omavahel, kuna igapäevaselt on kõigil oma asi ajada.
IKT-sektorile on kindlasti lisandväärtus ka see, kui kuulevad teiste valdkondade lugusid ja probleeme, et siis järeldusi teha, kust on turgu tekkimas.
Registreeru SIIN.
Võhma tuleb lõpuni hoida
Arengufondi ja SmartCapi kunagisele juhile Ott Pärnale tuleb sektori olukorrast ja tööturu trendidest rääkides meelde kaheksa aastat tagasi Arengufondis koostatud arenguseire raport. Nüüd on hea vaadata, mis oli 2008. aastal oluline, ja analüüsida, kui palju see praegu kehtib, mis probleemid ilmnesid juba siis ning kas esitatud ettepanekutega on tegeletud. Pärna julgeb plaanide elluviimisele hindeks panna ainult 3+.
Näiteks on haridusse rohkem rahaliselt panustatud, rohkem tudengeid on õppimas, lõpetajate osakaal on suurem, aga palju on ka tegemata – pole uusi välisprofessoreid, interdistsiplinaarset IT-õpet, paremate õppurite maailma tippülikoolidesse õppima saatmist ega turgutatud talentide immigratsiooni selles vallas.
Sellega tundub olevat nii nagu väga mitme suures õhinas algatatud projektiga, mis Pärna hinnangul ühel hetkel eestvedajata jäävad ja sellega ka lõppevad. Me räägime küll Eestist kui heast testkeskkonnast innovaatiliste projektidele ja algatustele, aga Pärna sõnul oleks mõistlik meie väikse riigi ressurssidega järjepidevamalt ringi käia.
E-residentsuse tööriist ootab ärimudeleid
Hetkel kuum
Pärna näeb e-residentsuses võimalust Eesti majandust kasvatada. “Meil on IT-põhine tööriist, millega kasu tekitada, aga see vajab head juhtimist. Ärimudelid e-residentsuse kui tööriista peale tuleb alles ehitada – see päris iseenesest ei juhtu. Ja see omakorda eeldab väga spetsiifiliste ärivaldkondade telgitaguste ja pidevalt muutuva konkurentsi tundmist laias maailmas,” rääkis Pärna.
Kuid sealgi näeb ta ohukohta, et nii nagu teisedki õhinaga alustatud projektid, võib see poolikuks jääda. Ta meenutas, kuidas neli aastat tagasi räägiti, et Eesti tahab saada elektriautode katsepolügooniks. “Mõni aasta tagasi ostsime kvoodi eest elektriautod, panime võrgu püsti ja millegipärast jääb poolikuks,” märkis ta. Pärna hinnangul on üks põhjusi see, et neid tegevusi ei institutsionaliseerita, neid veavad sageli ainult üksikud inimesed.
“Ja see on sümptomaatiline selles mõttes, et e-residentsusega on ka niimoodi. See on üksikute säravate inimeste peal. Mis juhtub, kui näiteks Taavi Kotka või Kaspar Korjus ütlevad, et töötavad nüüd kusagil mujal?” arutles Pärna. Ta tõdes, et tehnoloogilised ja äririskid on niikuinii idufirmalikud, kus ebaõnnestumise protsent on väga suur. Innustunud eestvedajad Kotka ja Korjus vajavad tema hinnangul tugevamat ja selge vastutusega institutsionaalset tuge.
Ettevõtjad mingu uute lahendustega kaasa
Anti Kuiv märgib IKT-sektori arengutele mõeldes, et infotehnoloogia lahendused aitavad reaalselt elu ja inimeste käitumist muuta. Ta soovitas mõelda näiteks kas või läänemaailma vanadele ja konservatiivsetele valdkondadele nagu pangandus ja kindlustus.
“Meil on Eestis pank, millel pole ei kontoreid ega pangasaali – kõik on neil veebis. Arve avamiseks käid sa ennast tuvastamas postkontoris ja selle panga tähtajalise hoiuse intress on 28 korda kõrgem kui “päris” pankadel. Pole paha,” rääkis Kuiv. Ta viitas ka sellele, et kindlustuslepingu tegemine on veebis täielikult automatiseeritud, minutitega saab ülevaate kõikide seltside hindadest ja pakkumistest.
Kuiv selgitas, et maailmas on tekkinud terve uus IT-arendusharu fintech – need on dünaamilised idufirmad, kes põhjustavad murrangulisi muutusi igapäeva panganduses. “Mäletan aega, kui Hansapanga IT-osakond oli Eesti kõige suurem ja innovaatilisem IT-firma... Aga neil aegadel veel kahjuks äppe ei loodud ja mobiilseid platvorme polnud,” meenutas ta.
Praegu on Eesti Kuiva hinnangul täis ettevõtteid, mis on väga kaugel kõigist neist suurepärastest lahendustest. Paljud väiksemad ettevõtted peavad oma infosüsteemi tema sõnul siiani Exceli kaustikus.
Uuenduste edukas rakendamine igapäevatöös on tema arvates ikka veel kõige suurem väljakutse. “Jätkates töötegemist nii nagu senimaani, on tulemused ka nagu senimaani – mõni ime, et SKP ei kasva,” tõdes Kuiv.
Allikas: Äripäev
Seotud lood
Jaanuari lõpust lahkus majandusministeeriumist side ja riigi infosüsteemide asekantsleri kohalt Taavi Kotka. Selle ametikohal asub tööle seni riigikatseleis nõunikuna töötanud Siim Sikkut.
Ettevõtluskonkursi Rootsi Äriauhind 2016 raames jagati sel aastal preemiaid kolmes kategoorias: jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus; silmapaistev tehniline innovatsioon ja aasta noor ettevõtja.
Kui mobiiltelefoni soetamine mõjus kümme aastat tagasi rahakotile umbes samamoodi nagu praegu, siis sideteenuse hind on täna madalam kui eales varem, tõdes Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema.
Täna õhtul toimub Kultuurikatlas pidulik auhinnagala Eesti Parimad Ettevõtted 2016, kus tunnustatakse taaskord edukaid Eesti ettevõtteid ja ettevõtjaid. Lisaks Ettevõtluse Auhinna konkursi ja Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime edetabeli parimatele kuulutatakse galal välja ka Aasta Ettevõte 2016.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele