Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-residendid on loonud üle 1000 ettevõtte
President Kersti Kaljulaid rõhutas e-residentsuse teise sünnipäeva puhul programmi olulisust Eesti tutvustamisel. Tema sõnul on e-residentsus aidanud Eestit suuremaks teha ja äratanud välismaal palju huvi. „Nüüd tuleb nuputada, kuidas nii avalik kui ka erasektor sellega veel rohkem kaasa tuleks ja uusi teenuseid looks, mis e-residentide hulka veel tunduvalt suurendaks. Tehnoloogia ega geograafia siin piire ei sea,“ ütles riigipea.
E-residentsuse programmijuhi Kaspar Korjuse hinnangul jätavad e-residentide loodud ettevõtted Eestisse maksude ja tasudena üle 4,3 miljoni euro aastas. „Kui meie arvutused on õiged, siis toob iga euro, mille Eesti on investeerinud e-residentsuse arendamisse, meie riigile ja majandusele tagasi vähemalt 43 eurot tulu,“ ütles ta.
„Kui praegu on meil 1000 e-residentide loodud ettevõtet, siis tasub mõelda, mida võiksime võita, kui neid ettevõtteid oleks kümme või sada korda rohkem,“ sõnas Korjus, kelle kinnitusel on riigi sihipärase tegevusega võimalik e-residentide ja nende loodud ettevõtete arvu lähiaastail mitmekordistada.
E-residentsuse idee ühe autori, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka sõnul on oodata, et 2017. aastal tuleb e-residente hüppeliselt juurde. „Nüüd, kus pangakonto avamine ilma Eestisse kohale tulemata on peagi võimalik, saab kiiremini kasvatada e-residentide arvu ja teha Eestit suuremaks,“ ütles Kotka.
Et leida paremaid e-lahendusi ettevõtlikkuse toetamiseks kogu maailmas, teeb e-residentsuse meeskond alates tänavu suvest koostööd ÜRO, Maailmapanga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Google’i ja PayPaliga.
Korjuse sõnul on maailmas hulk riike, kus inimeste võimalus luua oma ettevõte on piiratud. „Tänu e-residentsusele saab selle riigi elanik luua kiiresti näiteks e-äri, mis müüb kohalikku kaupa tema kodukohariigis, ja sellest võidab nii Eesti kui ka e-residendi kodukant,“ ütles Korjus.
Tema sõnul hakkasid pärast Suurbritannia suvist Euroopast lahkumise otsuseni viinud referendumit e-residentsuse vastu senisest suuremat huvi tundma Suurbritannia kodanikud, kes soovivad jätkata äri Euroopa Liidus, kuid jääda elama oma senisesse elukohta.
E-residentide seas on ka maailma tuntuimaid poliitikuid, nagu Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Saksamaa kantsler Angela Merkel, kellele Eesti riik on e-residentsuse andnud tunnustuse või hea tahte avaldusena.
E-residentsus lahendab välismaalaste jaoks mitmesuguseid probleeme, võimaldades neil asutada kiiresti ettevõtteid ja juhtida neid ükskõik millisest maailma paigast, teha kergemini makseid või siseneda oma teenustega Euroopa turule. E-residentsus ei anna kasutajale õigust Eestis elada ega paku lisavõimalusi saada Eesti kodanikuks.
Praegustel e-residentidel on võimalik:
asutada interneti teel Eestis ettevõte,osaleda ettevõtte juhtimises interneti teel,avada pangakonto ja teha e-pangas tehinguid,kasutada rahvusvahelisi makseteenuseid,esitada elektrooniliselt maksudeklaratsioone,digidokumente ja -lepinguid allkirjastades ettevõtet kaugjuhtida.
E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel pole fotot. See ei anna kodakondsust, maksuresidentsust ega elamisluba, samuti mitte Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Seotud lood
14. novembril toimus Londonis äriseminar, mille keskmes oli e-residentsus ning Eesti finantstehnoloogia lahendused. Ürituse, mille koostööpartneriks on City of London, avasõnad ütles suursaadik Lauri Bambus.
Sertifitseerimiskeskus tutvustas 3. novembril uut nutilahendust Smart-ID, mille eesmärk on lihtsustada e-teenuste turvalist kasutamist ning viia Eestis tehtud innovatsioon Euroopasse ja seejärel teistesse riikidesse. Kuigi Smart-ID on alles arendusjärgus, on see juba tekitanud vastakaid arvamusi. Peljatakse, et Smart-ID trügib poolvägisi Mobiil-ID asemele.
Eelmisel nädalal Helsingis toimunud tehnoloogiakonverents Slush ja selle eestlaste poolt korraldatud avaüritus tekitasid osalejates erinevaid emotsioone. SprayPrinter kiidab oma uusimat meeskonnaliiget part Tommy't tubli töö eest kontaktide loomisel. Uurisime paari osaleja käest muljete ja kogemuste kohta lähemalt.
Käesolevast 1. juulist 2016 jõustus Euroopa Liidu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS määrus). Määrus tõi kaasa mitmeid muudatusi.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele