Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõustus e-identifitseerimist ja usaldusteenuseid reguleeriv seadus
Käesolevast 1. juulist 2016 jõustus Euroopa Liidu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS määrus). Määrus tõi kaasa mitmeid muudatusi.
Määruse järgi peavad liikmesriikide asutused hakkama digitaalallkirju vastastikku tunnustama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. eIDAS määrus reguleerib e-identifitseerimise piiriülest kasutamist ja usaldusteenuseid, muutes kergemaks piiriüleste tehingute digitaalse tegemise.
Tegemist on küll otsekohalduva EL-i määrusega, kuid määruse regulatsioonist ja sõnastusest tulenevalt oli vajalik selle riigisisene täpsustamine ja volitusnormidest lähtuvalt regulatsiooni loomine. Määruse rakendamiseks Eestis võttis Riigikogu 12. oktoobril 2016 vastu e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, mille president 18. oktoobril 2016 ka välja kuulutas.
Varasemate Eesti digiallkirjade õigusjõud ei muutu
Uue seadusega tunnistatakse kehtetuks digitaalallkirja seadus ning seetõttu kehtestab uus seadus regulatsiooni tagamaks digitaalallkirja seaduse alusel antud allkirjade kehtivus. Seejuures sätestatakse, et Eesti õiguses kasutusel olev „digitaalallkiri“ loetakse e-allkirjaks, mis vastab eIDAS määruse kvalifitseeritud e-allkirjaks ning on sellest lähtuvalt võrdväärne omakäelise allkirjaga. Seega jäävad varasemalt Eesti ID-kaardiga digitaalallkirja seaduse alusel antud allkirjad ikka kehtima ja nende õigusjõud ei muutu.
Vastuolude korral tuleb lähtuda eIDAS määrusest
Kuivõrd eIDAS määrus ei reguleeri täielikult e-identifitseerimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid, on vastavas osas siseriiklikult loodud täiendav ja täpsustav regulatsioon. Uue seadusega on määratud nii järelevalveasutused kui ka kehtestatud täpsemad menetlusreeglid usaldusteenuse osutajate usaldusnimekirja kandmiseks. Samuti määratletakse määruses välja toodud, kuid määratlemata õigusmõistetega reguleeritud sätete sisu. Vastuolude korral seaduse ja eIDAS määruse vahel tuleb aga siiski lähtuda eIDAS määrusest.
eIDAS määrus eristab kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajaid. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatele kehtivad rangemad reeglid, sh peab neil olema tegevusluba ja vastutuskindlustus. Eestis on vastu võetud seadusega muuhulgas täpsustatud vastutuskindlustuse kindlustussummasid. Nimelt kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on uue seaduse kohaselt kohustatud sõlmima vastutuskindlustuse lepingu, mille kindlustussumma aastas on vähemalt üks miljon eurot iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt üks miljon eurot kõigi juhtumite kohta kokku.
Uue seadusega kehtestatakse tegevuslubade menetluse reeglid nii kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate kui ka kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajate usaldusnimekirja kandmise osas. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja peab taotlema tegevusluba, mis kehtib kaks aastat. Kvalifitseerimata usaldusteenuse pakkujaid võib nõuetele vastamisel kanda usaldusnimekirja, kuid eraldi tegevusloa menetlust nende puhul ei ole. Usaldusnimekirja kandmise taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu, mis esmakordsel usaldusnimekirja kandmise taotlemisel on 1030 eurot iga usaldusteenuse kohta.
Järelvalveasutusi on mitu
Järelevalveasutustena teostavad uue seaduse kohaselt digitaalallkirjade osas järelevalvet mitu erinevat asutust. Pädevaks asutuseks ja usaldusnimekirja pidajaks on Tehnilise Järelevalve Amet ning infoturbe järelevalve asutuseks on Riigi Infosüsteemi Amet. Kontaktpunktiks erinevate riikide vahel on Eestis Politsei- ja Piirivalveamet.
Autor: Advokaat Siiri Kuusik
Seotud lood
Täna tähistab teist sünnipäeva Eesti e-residentsuse projekt, mis annab välismaalastele võimaluse asutada Eestis ettevõtteid ja kasutada muid Eesti riigi e-teenuseid. Eestil on juba 15 000 e-residenti, kes on loonud Eestisse üle 1000 uue ettevõtte.
E-riigi Akadeemia esitles 31. mail Tallinna e-valitsemise konverentsil küberturvalisuse indeksit (NCSI). Indeks mõõdab riikide küberturvalisuse taset ning määratleb valdkonnad riikide küberturvalisuse arendamiseks. Lisaks annab indeks ülevaate riikide valmisolekust ennetada küberrünnakuid ja – kuritegusid ning tulla nendega toime.
Rahandusminister Sven Sester allkirjastas määruse, mis lubab pankadel avada resindentidele arvelduskonto kontorisse minemata.
Blokiahela tehnoloogial baseeruva võrgustiku olulisim usaldatavuskriteerium on läbipaistvus ja võrgustikus toimunud tehingute avalikkus, kuid privaatsusvajadus
võib selle postiiivseid omadusi vähendada, kirjutab NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant Anne Veerpalu.
Tuleval aastal 35. sünnipäeva tähistav Roi OÜ on Eesti üks vanimaid ja suuremaid reklaamkingituste pakkujaid. Ettevõtte ostujuhi Indrek Viitongi sõnul kaasneb reklaamkingituste valdkonnaga paratamatult ka keskkonnajalajälg. Seetõttu on Roi eesmärk pakkuda kingitusi, mis leiavad päriselt kasutust, kestavad aastaid, rõõmustavad saajat ning esindavad klientide väärtusi.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele