Tootekujunduse muutmine ei ole pelgalt uus välimus, vaid võib muuta kogu ettevõtte suhtumist sellesse, kuidas äri aetakse, ütles Nokia Lumia ühe disainimeeskonna juht Jonne Harju intervjuus Äripäevale.
Nokia Lumia kujundust loovad kaks meeskonda, millest ühte juhib Jonne Harju, kes on üheksa aastat ettevõttes töötanud ja olnud terve see aeg seotud tootedisainiga. Intervjuus Äripäevale rääkis ta, kuidas sündis disain Lumia telefonidele, mis aitas Nokia välja keerulisest seisust.
Kas te olete nõus väitega, et pärast Lumia telefonide saabumist on Nokia hakanud taas minema ülesmäge?
(Naerab) Me alustasime seda protsessi tegelikult aastaid tagasi. Me oleme hakanud tõesti rohkem esile kerkima Lumia seeriaga. Me oleme ka muutnud ja täiustanud oma töömeetodeid.
Kui sa alustad sellise muutusega, sa muudad kogu tööstust ja mõtteviisi. Muuta mõtteviisi, et teha midagi teistsugust, on kõige olulisem, et aru saada, kas me suudame seda teha. Ka meie kasutajad olid muutunud – kui võrrelda omavahel 2007. ja 2004. aastat, siis need on täiesti erinevad maailmad. Inimesed ootavad nüüd teisi asju.
Te räägite, et teie kasutajad muutusid. Milline oli selline nii-öelda tüüptarbija, kellele te Lumia telefoni luues mõtlesite?
Loomulikult ei ole meie sihtgrupp muutunud, küll aga on muutunud maailm nende ümber. Inimesed ootavad teisi asju kui varem. Näiteks on väga oluliseks muutunud hetke tabamine, kaamera olemasolu. Ka nutiseadmeid kasutati varem teisiti kui praegu. Kui näiteks 2007 oli olulisem võib-olla kirjutamine ja ka pildid, siis nüüd on piltidega teistmoodi, sa ei tee lihtsalt oma tarbeks fotosid, vaid väga oluline on nende pidev jagamine. See oli oluline muutus.
Meil on erinevaid seadmeid erinevatele tarbijatele. Meil on Lumia 1020, millel on väga head kaameraseadmed, aga on ka näiteks Lumia 720, mis on lihtsam, mille kaamera on 6-7 megapikslit. Nii et meil on vastavalt tarbija soovidele igaühele midagi. Peamiste tarbijate vanusepiirang on jäänud samaks, nad on endiselt vanuses 20+, kuid tegelikult on meil väga lai grupp tarbijaid, kelle jaoks on oluline olla esimesena uute asjade juures, nad on muutunud innovatsiooni suhtes märksa avatumaks.
Nagu juba ütlesin, olid konkurendid teist ees, Apple oli lansseerinud esimesed nutitelefonid mitu aastat enne Lumiat, teistelgi tootjatel oli palju kvaliteetseid telefone. Kas te ei peljanud, et nii hiline väljatulek ei pruugi tuua teile soovitud edu?
Ei, kindlasti mitte. Me ei tahtnud kiirustada, vaid rahulikult uue mudeli kallal töötada, õppida ja avastada, mis oleks Nokia jaoks kõige parem. Me oleks võinud varem sellega välja tulla, aga tahtsime oodata õiget aega. Oluline ju ongi valida parim ajastus.
Oletame, et on olemas mingi uus tehnoloogia, siis me ei saa lihtsalt panna seda seadmesse ja vaadata, kuidas inimesed reageerivad. See ei ole Nokia moodi. Meile meeldib õppida ja proovida. Palju keerulisem on lihtsalt tehnoloogia kokku panna ja siis pöialt hoida, et läheks hästi. Me ei kartnud uue mudeliga turule tuua, see tundus loogiline ajastus, kui tulime välja esimese Lumiaga.
Kuid te ei tee ju disaini puhtalt disaini pärast, vaid peate mõtlema ka sellele, et inimesed hakkaksid teie toodet ostma ja tooksid ettevõttele raha sisse. Seda arvestades, kui keeruline oli uus kujundus välja mõelda?
Kõige raskem ongi teha puhast ja lihtsat kujundust, see nõuab suurt pingutust. Muidugi paistab kerge luua lihtsa välimusega telefoni, aga tegelikult on lihtsa disaini loomine viis korda raskem kui keerulise disaini loomine.
Teisalt, sa ei pea teisi üle trumpama, kui sul tekib idee, mis innustab sind ennast ja sa saad aru, et seda saadab edu. Loomulikult võid sa luua kontseptsioone, mis ei ole realistlikud, kus sa tahad teha mingeid asju, aga sa ei tea täpselt, kuidas neid teha. Kuid selline lähenemine ei aita kedagi. Sa pead näitama midagi, mis on tehtav, et siin on esimene prototüüp, see töötab, sellega saab helistada. Kui see on ilus, lihtne ja puhas, siis seda saadab tähelend. Siis ei pea vaeva nägema turundamisega, sest see hakkab iseennast müüma. Ma ei taha kasutada sõna minimalistlik, sest seda võib valesti mõista, kuid see on seade, millega on palju tagasi tõmmatud, aga selle kujundamine on väga raske ja nõuab palju aega.
Kui palju on selle kujundust mõjutanud teised nutitelefonid?
(Naerab) Meie teeme oma asja. Muidugi teame, mis maailmas toimub ja jälgime seda, aga me ei osta seadmeid, et vaadata, mida seal tehakse. Meil on oma strateegia, usume sellesse, mida teeme ja siis lihtsalt teeme seda.
Nokia väärtus on olla võimalikult inimlik ja sellega me jätkame. Kui sa hoiad seadet käes või näed seda poes, siis sa ei pruugi aru saada, et seal on mingisugune peidetud väärtus, soojus ja lustlikkus. Meie Nokias tahame sellised olla, me ei taha olla raske tehnoloogiatööstus, kust tulevad masinad, mida kasutavad robotid. (Naerab)
Kas te vahel ka kahetsete, et ei lansseerinud midagi uut ja innovaatilist varem?
Me ei kahetse midagi. Mäletan, kuidas me alustasime aastaid tagasi Lumia 800 disainiga ja seal oli palju asju, mida me katsetasime. Tol ajal ei olnud kõik lahendused väga head. See oli suur innovatsioon ka meile endile. Näiteks oma värvistrateegiaga oleme astunud suure sammu edasi hallide ja mustade seadmete maailmast. See oli julge samm, aga me näeme, et see on hakanud oma elu elama ja levinud laiemalt, kui lootsime. On väga lihtne massi seast välja paista, kui sul ei ole värvivalikus lihtsalt valge, hall ja must. On tore näha selle muutuse mõju.
Muutus on igale ettevõttele raske, mida te olete sellest õppinud?
Me õppisime, et peab uskuma uute asjade tegemisse, nende proovimisse. Meie jaoks on oluline jätkata tegutsemist, muutumist ja täiustamist. Tuleb olla rahulik ja mitte rabeleda. Inimesed tahavad midagi, millega samastuda, mida ära tunda, et see on see Nokia, mida ma tean. Tuleb julgeda võtta riske ja uskuda uutesse asjadesse.
Millist nõu te annate ettevõtjatele, kes ei usu, et disaini muutmine võib ettevõttele suurt edu tuua?
Muuta kujundust on midagi enamat kui kujunduse muutmine, on rohkem kui värvilised korpused. Kui sa tood tootekujunduse firmasse, peaks inimesed aru saama, et disainerid võivad muuta kogu äri ja suhtumist, kuidas asju teha. Rääkides puhtalt visuaalsest disainist, siis see ei ole ainus lahendus. Sa pead tõesti oma mõtlemist muutma.
Ma töötasin enne Nokiat 6-7 aastat konsultandina. Ma nägin, et firmad mõtlevad sageli, et kui sa maksad tuhandeid eurosid disainimeeskonnale, siis see aitab sul kuskil uusi turge haarata. Asi pole rahas, sa pead rohkem pingutama, aru saama, miks sa kasutad disaini. Uus disain võib tuua täiesti teisi vastuseid ja lahendusi, millele sa enne ei mõelnud.
Tihti kipuvad firmad leidma ilmselgeid lahendusi või vaatama konkurente, kes vaatavad sind vastu ja nii kõik vaatavad üksteist. Mulle tundub, et ärikeskkonnas on oluline astuda mugavustsoonist välja, omada teisi arvamusi, olla enesekindel, olla julge, leida uusi asju ja mitte mõelda ainult visuaalsele kujundusele – disain on palju sügavam. See loob ettevõttele väärtust.
Milline on Nokia tulevik?
Disaini osas jätkame seda, mida seni oleme teinud, me usume asjadesse, millega oleme alustanud. Loomulikult elame ettevõttena huvitavatel ja põnevatel aegadel. Me ei tea veel piisavalt, sest tehing (Microsoft ostab ära Nokia mobiiliüksuse – toim) ei ole veel sõlmitud, et kuidas töö meie meeskonna jaoks edasi läheb. Saab olema huvitav ja ma olen väga elevil. Kui sa oled disainer, siis ju tahadki uusi asju. On tore, et on tekkinud võimalus muuta kogu ettevõtte edasist kurssi.
TASUB TEADA
Lumia on küllaltki väikest mõju Nokia aktsiale avaldanud. Kõige suurema tõuke sai Nokia aktsia siis, kui Microsoft teatas mullu septembris, et ostab Nokia mobiiliüksuse. Siis oli tõus 3,50 eurolt 6 euroni 2,5 kuuga. Praegu on Nokia aktsia 5,2 euro lähedal. Märtsikuusse plaanitud tehingu sõlmimine Nokia ja Microsofti vahel lükkus edasi, praegu oodatakse, et tehing viiakse lõpule aprillis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 06:00
TalTechi uus magistrikava õpetab AI-d äris tulemuslikult rakendama
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele