Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kadaru: tulemused on tähtsamad kui tööaja jälgimine
„Meil kauplustes, kui inimesed tulevad tööle, siis fikseeritakse tööaeg, kontoris sellist asja ei ole. Kui ma räägin ostu- ja logistikaosakonnast, siis tulemused on tähtsamad. Mina isiklikult sellega vaeva ei näe, et ma peaks töötajaid jälgima,” ütles ta.
Kadaru jälgimissüsteemil plusse ei näe. „Silmale on olulised tulemused. Iga ülemus peab oma alluvaid jälgima ja teadma, millega nad tegelevad. Kas nüüd minna kontrollima, et kes internetis surfab või kes Facebookis? Ju ikka kõik teevad seda vahel harva, aga lõppkokkuvõttes - kui see hakkab tööajast väga palju aega võtma, siis jäävad ju tööasjad tegemata ja see avaldub tulemustele üht- või teistpidi,” rääkis Kadaru.
Äripäev küsis ettevõtetelt, kas, kui palju ning mis otstarbel kasutatakse töötajate jälgimise süsteeme.
Hetkel kuum
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele