- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Osa isikuandmetest peab ettevõtja eemale hoidma
Isikuandmeid töötlevaid tooteid või teenuseid arendades on oluline aru saada, kust andmed saadakse, kuidas andmed tekivad ja kas ettevõttel on mingi õiguslik alus, mille alusel võib neid andmeid töödelda, toonitas FoundME podcastis Hedman Partners advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Toomas Seppel.
Küsimusele, mis on isikuandmed, on Seppeli sõnul rohkelt vastuseid. Tehnoloogiaettevõtjate konteksti pannes on isikuandmed tema sõnul kõik andmed, mis võimaldavad midagi öelda inimese kohta. „Alates sellest, kus inimene eile viibis, kui võtta näiteks mobiili asukohaandmed, mis ta poest ostis, näiteks kliendikaardiga või e-poest ostes jääb alati jälg maha sellest, kuni sinnani välja, mida ta mõtleb või mida tema perekond temast arvab,“ selgitas Seppel.
Ka memuaarid on Seppeli sõnul isikuandmed. Kellegi mälestust kellestki teisest teemal, mida tehti koos pioneerilaagris aastal 1982, on samuti isikuandmed. „Ehk isikuandmed on tegelikult igal pool. Need on kõik need andmetükid või ka suured andmed, mis võimaldavad midagi inimese kohta öelda,“ täpsustas ta.
Seppeli sõnul on tänapäeva arendajate, start-up´ide, ettevõtjate ja tegelikult ka riigisektori, sest andmeid kasutavad kõik, küsimus see, milliste andmetega tohib midagi ette võtta ja mida ei tasuks n-ö puutuda. „Teine küsimus on sellest, kui on andmeid, mida ei saa n-ö puutuda, siis kas ma võin neid andmeid kuidagi muuta selliseks, et ma saan nendega midagi teha,“ tõi Seppel välja kaks peamist küsimust ettevõtjate jaoks.
Siin algabki ettevõtete teekond, kus nad peaksid Seppeli sõnul aru saama, kust nende andmed tulevad, kuidas tekivad ja kas on olemas mingi õiguslik alus, mille alusel võib andmeid töödelda. „Siis algabki juriidiline maastik pihta. Meil on GDPRis (General Data Protection Regulation ehk isikuandmete kaitse üldmäärus – toim) kuus punkti. Iga ettevõte püüab leida sellest kuuest punktist vähemalt ühe, mis annaks talle võimaluse, mille alusel võib neid andmeid sellisel viisil töödelda,“ selgitas Seppel.
Isikuandmed on tegelikult igal pool. Need on kõik need andmetükid või ka suured andmed, mis võimaldavad midagi inimese kohta öelda.
Hedman Partners advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat
Kui seda ühte alust kuuest ei leia, siis algab Seppeli sõnul pihta mäng, kus minnakse seda teed, kas on võimalik isikuandmed ära kaotada ehk anonümiseerida või psedonümiseerida. Mida see täpselt tähendab, kuuleb saatest.
Lisaks tuleb podcastis juttu veel sellest, kuidas peaksid ettevõtjad toimima, kui nad arendavad uusi teenuseid või tooteid, mis töötlevad isikuandmeid ning kas ja kuidas isikuandmeid on võimalik n-ö ära kaotada. Samuti arutletakse selle üle, millised on täna tehnilised võimalused, et isikuandmeid tuvastada ja asendada ning kuidas paistab tulevik ettevõtjate jaoks – kas nende olukord läheb lihtsamaks või tuleb uusi reegleid veel juurde.
Saatekülalisteks on Hedman Partners advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Toomas Seppel ja Texta OÜ kaasasutaja ja tegevjuht Silver Traat.
Saatejuht on Enn Metsar.
Sari valmib koostöös Hedman Partners'iga.
Kuula saadet siit:
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Seotud lood
GDPR (General Data Protection Regulation) ehk isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et isiku, kelle andmeid töödeldakse, nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega ta kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.
Ettevõtjad kasutavad hoogsasti elektroonilise otseturustuse võimalusi eelkõige reklaammeile, aga mõnel juhul ka SMS-e saates. Seejuures on oluline silmas pidada, millised on isikuandmete kaitse ja e-privaatsuse õigusest tulenevad isiku õigused ning reklaamisaatja kohustused, rõhutab Hedman Partners jurist Johanna Rähn.
Kui õnnestuks kokku tuua riigisektori andmed ning start-up-kogukonna teadmised ja riskijulgus, siis oleks võimalik järgmiseks pandeemiaks valmis olla juba hulga paremini, leiab Garage48 ja Mooncascade'i kaasasutaja Priit Salumaa.
Üha enam koguvad populaarsust ja muutuvad kättesaadavamaks turvameetmed, mis kasutavad isiku tuvastamiseks inimese näokuju, sõrmejälge või silmaiirist ehk biomeetrilisi andmeid. Mida peaks ettevõtja kaaluma enne biomeetrilisi andmeid kasutavate turvalahenduste kasutuselevõtmist, selgitab Hedman Partners jurist Johanna Rähn.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele