Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima- ja keskkonna sektoris ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse suunas.

- Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova.
- Foto: Tarmo Virki
“Ma arvan, et 10 aasta pärast on sul on iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. See muutub nagu standardiks,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.
Eestis on kliima ja fintech sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas, ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13 kohal, edestades suuremaid startup-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring.
Vaatamata keerukatele turuoludele kaasasid selle sektori Eesti idufirmad 2023. aastal võrreldes varasemaga 24% rohkem rahastust, samas kui globaalselt langesid mahud 23%. Alavaldkondade lõikes on Eestis olulisel kohal digitaalsed investeerimis- ning süsinikukompensatsiooni turgude ja krediitide lahendused nagu
Arbonics.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Külalised Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova ESGridist kuulutavad välja ka ideekonkursi loosunglikule “rohepööre” sõnale parema nimetuse leidmiseks.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Eesti suur võimalus: rohepöördest edasi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituut kuulutab välja tasuta neljakuulise koolitusprogrammi nooremarendajatele, kes soovivad arendada oskusi ja jõuda vanemarendaja tasemele. Programm on suunatud 200 osalejale üle Eesti ning toetab eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtete digipööret.