Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima- ja keskkonna sektoris ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse suunas.
Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova.
  • Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova.
  • Foto: Tarmo Virki
“Ma arvan, et 10 aasta pärast on sul on iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. See muutub nagu standardiks,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.
Eestis on kliima ja fintech sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas, ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13 kohal, edestades suuremaid startup-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring.
Vaatamata keerukatele turuoludele kaasasid selle sektori Eesti idufirmad 2023. aastal võrreldes varasemaga 24% rohkem rahastust, samas kui globaalselt langesid mahud 23%. Alavaldkondade lõikes on Eestis olulisel kohal digitaalsed investeerimis- ning süsinikukompensatsiooni turgude ja krediitide lahendused nagu Arbonics.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 10:04
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele