Riigihangetes jääb sageli innovatsiooni saavutamisel oluliseks takistuseks küsimus, kellele peaks kuuluma hanke tulemusel loodud intellektuaalne omand.
Hanke ese võib hõlmata litsentseeritud tarkvara või kolmanda osapoole tooteid, mille puhul pakkujal endalgi pole täielikku omandiõigust, kinnitas vandeadvokaat Keidi Kõiv.
Foto: Jarek Jõepera
Hangetes nõutav ulatuslik intellektuaalomandi loovutamine tõrjub aga innovaatilisi ettevõtteid, keda hangete korraldajad tegelikult vajavad, väitis advokaadibüroo Rask riigihangete valdkonna juht, vandeadvokaat Keidi Kõiv.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.