Füüsikast on vast kõigile tuttav, et süsteemi viimiseks uuele energiatasemele on vaja impulssi väljastpoolt süsteemi. Elektron absorbeerib kvandi ja „hüppab“ järgmise, kõrgema taseme orbiidile. Ehk teistpidi öeldes, kui otsida lisaenergiat süsteemi seest, siis sealt seda ei leia, kirjutab Eesti Arengufondi IKT valdkonna juht Raul Ennus.
Eesti Arengufondi IKT valdkonna juht Raul Ennus.
  • Eesti Arengufondi IKT valdkonna juht Raul Ennus.
  • Foto: Erakogu
Tuues selle paralleeli majandusteadusesse üle, saab niimoodi kirjeldada nn surnud ringe. Näiteks, ettevõtetel pole raha, et rakendada uusi tehnoloogiaid. Kuna uusi tehnoloogiaid ei rakendata, on tootlikkuse efektiivsus ja loodav lisandväärtus madal ning vabu vahendeid investeeringuteks ei teki ka.
Üks värske uudis ja väga hea eeskuju, kuidas näiteks akadeemilist ökosüsteemi uuele tasemele viia, on uus ITEE - Digitaalse võrgustunud majanduse tippkeskus. ITEE on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Edinburghi Ülikooli ühine initsiatiiv luua Eesti riigi IT taseme ja Edinburghi teadusvõimekuse baasil Eestisse uus rahvusvaheline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tippkeskus. Edinburghi partnerülikooli professor Steve Renals tõi ITEE huvirühmade otsustajate koosolekul hea näite, mis väga lihtsustatult on järgmine: et saada ülikooli häid professoreid, on vaja muu hulgas ka hea potentsiaaliga doktorante. Selleks, et meelitada ülikooli häid doktorante, on tegelikult vaja ka häid professoreid ja muud hästi toetavat ökosüsteemi. Ka justkui surnud ring – pole ühtesid ei leia hästi ka teisi ja vastupidi. Samas ITEE näol loodud kolme ülikooli koostööliiduna on võimalik anda süsteemile tugev väline impulss ja viia süsteem kõrgemale orbiidile – parandada ökosüsteemi, muuta oma ülikoolid korraga rohkem atraktiivseks nii professoritele kui doktorantidele. Rääkimata ITEE eesmärgist läbi ühise tippkeskuse initsiatiivi luua tõhus  platvorm finantsvahendite kaasamiseks erinevatest rahvusvahelistest fondidest ja meetmetest ning tippkeskuse põhieesmärgist – aidata kaasa tippteaduse loomisele.
Kui liikuda siit edasi Eesti ettevõtlusmaastikule ja vaatleme näiteks IKT või laiemalt erinevate tehnoloogiate rakendamise määra ettevõtluses, on ökosüsteemiks meie tänased vähese investeerimissuutlikkusega ettevõtted, siseriiklikult keskmise aktiivsusega koostööd (so omavahel ja kohalike ettevõtete suunal) tegevad ülikoolid ja vähene teadmussiire ülikoolide ning ettevõtete vahel. Ehk samuti surnud ring. Ettevõtetel pole kapitali, et kaasata ülikoole, ülikoolidel pole laialdast huvi kohalike ettevõtete vastu, sest neist pole rakendusuuringute tellijaid. Ja kuna uut kapitali süsteemi niimoodi ei teki, jääb olukord vinduma ja ülikoolid teevad pigem koostööd paremini kapitaliseeritud rahvusvaheliste ettevõtetega.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele