Pilvelahenduse kui särava võluvitsa usaldamisega kaasnevad kopsakad riskid
Mida mahukamaks kasvavad andmehulgad ja mida suuremaks töötajaskond, seda kiiremad on tekkima ohtlikud vead ning risk sattuda pahuksisse regulatsiooniga – eriti keerukaks muutub õigel rajal püsimine tema sõnul aga siis, kui valemisse lisanduvad ka pilvelahendused, rääkis Elisa Eesti ärikliendi IT ja tehnilise halduse valdkonna juht Tarmo Linnamägi.
"Vanasti oli andmetega lihtsam – neid oli vähem ja enamasti hoiti neid oma serveriruumis või äärmisel juhul mõnes kodumaises andmekeskuses. Tänapäeval saab aga minimaalse kulu eest rentida terabaitide jagu ruumi Amazoni, Google'i või Microsofti juures, säästa nii kuludelt ja tagada taastatavuse, stabiilsuse ning täienenud mugavuse," kirjeldas ta portaalile ITuudised.
Kuigi esmapilgul võibki tunduda, et pilvelahendused on võluvits andmemurede lahendamiseks, siis soovitab Linnamägi rakendada mõõdukat ettevaatust ning mõista, millised võivad olla pimesi pilveteenuste usaldamisega kaasnevad riskid. Selle kõrval ei tasu ka unustada, et olulised piirangud pilvehiiglaste kasutamisele seavad ka andmekaitse nõuded ning majasisesed tööpõhimõtted.
"Pilveteenused on head ning kui nendega mõistlikult ümber käia, on nende pakutavad eelised oluliselt suuremad kui tuvastatud riskid. Kõikide hüvede nautimiseks peab aga esmalt mõistma, mis on need panused, millega mängitakse ja endale tunnistama, et ka ilusa-särava puhul on aspekte, mis võivad tekitada probleeme," lausus Linnamägi.
Pilveteenuse halduslikud riskid
"Oma serveriruumis toimuv on sinu oma – sa tead, mis seal on; sa tead, kes sinna ligi pääseb; sa saad aru, kuidas see töötab ja sa saad minna ja vajadusel tõrkuvale serverile restardi teha. Andes aga asjad majast välja, võtad teatava riski – seda nii toimepidevuse, turvalisuse kui ka kõige muu osas, mida said varem ise täpselt nii detailselt kontrollida kui soovisid. Need riskid pole hiigelsuured, aga siiski on need midagi sellist, millele tuleb mõelda," selgitas ta.
Kuigi on väga harv, et hiigelsuur pilveteenusepakkuja täielikult pimedaks muutub või mõnegi baidi kliendi jaoks olulisi andmeid ära kaotab, on see Linnamägi sõnul risk, millega tuleb arvestada. "99% ajast võib küll kõik hästi töötada, aga kui teenusepakkujal midagi juhtub, on väga vähe, mida saad teha. Isegi kõige suurem Eesti ettevõte on triljonidollarilise käibega hiiglase jaoks väikeklient, kelle telefonikõne peale asjad kuidagi kiiremini paremaks ei muutu," selgitas ta.
Niisamuti on Linnamägi sõnul enne andmete pilve kolimist oluline endale meenutada, et hooletusvigadest taastumine võib võrreldes oma majas andmete hoidmisega olla märkimisväärselt keerukam.
Seotud lood
Mitme Eesti tehnoloogiaettevõtja arendatav pilveplatvorm Pilw.io ületas mulluse müügitulu tänavu juba kuue kuuga. Järgmisel aastal plaanib ettevõte äri neljakordistada.
Tehisintellekt ning masinõpe toovad ettevõtetele palju kasu, kuid uue tehnoloogia laiem kasutamine toob halvemal juhul küberturvalisuses kaasa uusi riske, ilmneb KPMG globaalsest uuringust Cyber Trust Insights 2022.
Kui 2016. aastal kasutas tasulisi pilveteenuseid 22 protsenti Eesti ettevõtetest, siis 2021. aastaks juba 58 protsenti. Ühest küljest on need teenused paljudele tuttavad, ent samas on tegu kiiresti areneva valdkonnaga, mille võimalusi on keeruline täielikult hoomata.
Eesti asutajate tehnoloogiaettevõte NFTPort kaasas Eesti läbi aegade ühe suurima varajase faasi investeeringu, kui sai nimekate investorite juhtimisel A-ringis 26 miljonit dollarit.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele