Täna, 11. mail käivitub Heateo Mõjufondi uus kolmeaastane periood, mille jooksul suunatakse mõjusate ühiskondlike algatuste kasvatamisse enam kui 600 000 eurot. Eelmise perioodi jooksul toetas fond algatusi 400 000 euroga. Uuendusena on Heateo Mõjufond valmis tegema ka mõjuinvesteeringuid.

- Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge.
- Foto: Raul Mee
Heateo Sihtasutuse tegevjuhi Pirkko Valge sõnul oli kolm aastat tagasi loodud Heateo Mõjufond mõnes mõttes samm tundmatusse. “Kuigi me ise uskusime, et Eestis on vaja sellist fondi, mis esiteks ei karda keerulisi teemasid ja teiseks panustab organisatsioonidesse lisaks rahale ka teadmisi, oli tegu esimese omataolisega nii Eestis kui ka lähiriikides. Täna teame kindlalt, et mõjufondi mudel toimib,” ütles Valge. Ta tõi välja, et fondi toel on laienenud üle-eestiliseks SA Kiusamisvaba Kooli ja Asendusõpetajate programmi tegevus.
Seotud lood
Värskes Äripäeva Raadio saates "Äripäeva fookuses" kuuleb, kuidas heategevusel on sarnaselt investeeringuga tootlus ehk lisaks heale tundele heategevusest on sel ka mõõdetav tulemus. Kuidas seda saavutada, sellest räägime heategevusprojektide kiirendi Mõjufondi näitel.
Tehnoloogiaettevõtjad Taavet Hinrikus ja Sten Tamkivi koondavad oma investeerimistegevused ühisesse firmasse, kuhu väliskapitali pole plaanis kaasata.
Eesti esimene uudsel iseõppel põhinev Jõhvi tehnoloogiakool täiskasvanutele alustab täna õppijate vastuvõtmist ja võtab kasutusele nime kood/Jõhvi. Esimese sammuna peavad kooli kandideerijad täitma kooli kodulehel võimete testi, misjärel valitakse 600 parimat järgmisesse vooru. Sügisel saab tasuta programmeerimisharidusega alustada 200 õppijat.
Käesoleva aasta sügisel alustavat praktilist täiendharidust pakkuvat Jõhvi tehnoloogiakooli asuvad juhtima Elle-Mari Pappel ja Karin Künnapas, kes on rahvusvahelisel idufirmademaastikul tegutsenud üle 13 aasta. Koolijuhtide esimesed väljakutsed on õpilaste vastuvõtukatseteks valmistumine ja meeskonna loomine.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.