Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neli maailma suurlinna lisandus e-residentidele digi-ID-kaardi väljastajate hulka
Möödunud aastal allkirjastasid Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning BLS International Services Limited lepingu suurendamaks Eestile edu toonud e-residentsuse programmi kättesaadavust maailma eri paigus. E-residendi digitaalsete isikutunnistuste väljastamisega alustatakse nüüd ka Johannesburgis, Singapuris, São Paulos ja Bangkokis.
E-residentsuse digi-ID-kaarte väljastatakse nii BLSi väljastuspunktides kui ka harjumuspärasel viisil Eesti välisesindustes. Praegu saab digitaalse isikutunnistuse kätte juba 50 väljastuskohast üle kogu maailma ning tulevikus on plaanis laieneda veel kuni viieteistkümnesse sihtkohta.
,,Eesti on oma e-residentsuse programmiga demonstreerinud võimalusi, mida toob riigist eemal asuvate ettevõtlike inimeste kaasamine majandusruumi. São Paulo, Bangkok, Singapur ja Johannesburg on tõmbekeskused just modernse ärimõtlemisega maailmarändurite ehk diginomaadide jaoks, keda on maailmas hinnanguliselt 5-10 miljonit. Meil on hea meel, et saame anda neile e-residentsuse näol suurepärased tööriistad ettevõtete kaugteel juhtimiseks,“ tõdeb Eesti e-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul avaldab e-residentsuse programm positiivset mõju nii riigi majandusele kui ka innovaatilise e-riigi kuvandile. „Maailma ootamatult tabanud koroonakriis on seadnud ka e-residentsuse uude olukorda, ent hoolimata rahvusvahelise reisimise piirangutest, on e-programm andnud tublilt hoogu Eesti majanduse taaskäivitamiseks ja võimendamiseks," sõnas Annus teate vahendusel.
E-residentide loodud ettevõtted rikastavad Annuse sõnul ettevõtlusmaastikku, toovad riigikassasse märkimisväärset tulu ja loovad Eesti inimestele töökohti. "E-residentsuse programm on maailmas teedrajav e-riigi lahendus, mis lisaks majandusele omab positiivset mõju ka Eesti kuvandile, tutvustades Eestit kui digitaalset ühiskonda. Mida rohkem Eestist teatakse ja mida rohkemate inimeste jaoks on Eesti oluline, seda suurem on meie võimalus rääkida kaasa rahvusvahelisel areenil ja kujundada edasisi arenguid kogu maailmas," toonitas ta.
Hetkel on Eestil üle 80 000 e-residendi, kes on loonud üle 16 500 Eesti ettevõtte.
Lisaks toob programmiga kaasnev rahvusvaheline tuntus Annuse sõnul kaasa ka välisinvesteeringuid ja soodustab Eesti ettevõtete e-teenuste eksporti.
E-residendi digitaalseid isikutunnistusi väljastati alates 2017. aastast pilootprojekti raames Soulis. 2019. aastal lisandusid väljastuskohad Tokyos ja San Franciscos. „Nelja uue väljastuskoha valikul võtsime arvesse eelnevat kogemust ning avasime need piirkondades, mis on ettevõtjatele atraktiivsed ja seeläbi on e-residentsus muutunud varasemast oluliselt kättesaadavamaks,“ sõnas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuse büroo peaekspert Evelin Tuur ja lisas, et tulevikus on plaan avada veel 15 väljastuskohta üle maailma.
E-residendi digi-ID taotletakse PPA iseteeninduses, mis on alates märtsi lõpust uue kujunduse ja funktsionaalsusega. „Uus taotluskeskkond annab PPA-le parema võimaluse veendumaks välismaalase kavatsustes. E-residentsuse taotlemisel küsitakse võrreldes varasemaga rohkem infot, mis võimaldab tõhusamat kontrolli ja riskide maandamist,“ sõnas Tuur.
E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti.
E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Hetkel on Eestil üle 80 000 e-residendi, kes on loonud üle 16 500 Eesti ettevõtte. Kõige rohkem ettevõtteid on loonud Saksamaa, Venemaa ja Ukraina kodanikud. Valdkondadest on populaarseimad info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning hulgi- ja jaekaubandus.
Alates programmi käivitamisest on e-residentsuse programmi otsene majanduslik mõju olnud 54 miljonit eurot, kusjuures 2020. aastal tasusid e-residentide ettevõtted Eestile makse rekordilised 17,5 miljonit eurot
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega – telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Seotud lood
E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter tõrjub riigikontrolli auditis esitatud süüdistusi, leides, et kuna pikaleveninud protsessiga auditi materjalid on vananenud, on paljud kitsaskohad juba lahenduse leidnud või töös.
Välismaalaste huvi e-residentsuse programmis osalemise vastu on koroonaviiruse tõttu aastases võrdluses langenud veerandi võrra. Olemasolevatest e-residentidest troonivad asutatud ettevõtete arvu poolest esikohal aga Ukrainast pärit e-residendid, selgub RIA.com Marketplaces ülevaatest.
Eesti politsei peatas Briti kodanikust fintech-ettevõtja Marc-Anthony Hurri e-residentsuse, kuna Äripäeva uurimine viitas, et Hurri asutatud firma võib olla globaalse haardega tegevuslubadeta investeerimisskeemi keskmes.
Reipalt alanud Eesti e-residentsuse programmi hoog on osaliselt raugenud koos ambitsioonide kärpimisega – seda negatiivset trendi tuleb muuta, kirjutab Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Ivar Veskioja.
Paar aastat kasutatud äriklassi arvuti on tavaliselt kuni poole odavam kui uus. Miks valida just see ning kellele see kõige paremini sobib? Arvutiaida omanik Indrek Salm on kasutatud äritehnikat müünud piisavalt kaua, et teema selgeks rääkida.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele