Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti firma loodud Kuule minevad kaamerad läbisid esimesed katsetused
Prototüübid läbisid Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis edukalt esimesed katsetused ning saadeti NASA koostööpartnerile Maxar Technologies edasiseks testimiseks.
Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul sujus kaamerate prototüüpide tootmine hoolimata pingelisest graafikust siiski plaanipäraselt. “Meie koostööpartnerid on kõik teinud head tööd ja kaamerad läbisid Tartu observatooriumis esimesed katsetused, mis andsid meile sisendi kaamerate edasiseks täiendamiseks,” selgitas Viru.
Kaamerate prototüüp läbis katsed Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris, mis ongi mõeldud kosmoseinstrumentide katsetamiseks.
“Kaameraid katsetati vaakumkambris, vibratsioonistendil ning testiti ka põrutuskindlust. Katsed on vajalikud selleks, et veenduda, et Kuule saadetavad kaamerad peaksid vastu ekstreemsetele tingimustele – kaamerate ülessaatmisega kaasnevatele vibratsioonidele ja temperatuurikõikumistele Kuu peal töötamisel,” selgitas dr Mihkel Pajusalu, Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessor.
“Nüüd lähevad kaamerate esimesed mudelid katsetamiseks kosmosetööstusettevõttele Maxar Technologies, kes integreerib kaamerad robotkäe külge, mis hakkab Kuu peal pinnaseproove võtma. Järgmise sammuna tehakse kindlaks, et kõik süsteemid omavahel veatult töötaksid,” selgitas Viru.
Peatöövõtja Crystalspace’i arenduspartner Krakul disainis elektroonika ning arendas koostöös Tauriaga kaameratele vajaliku tarkvara. Krakuli juhi Jaan Hendrik Murumetsa sujus koostöö kõikide osapooltega hästi. “Ajakava oli tihe, kuid kuna me tundsime oma partnereid ning olime nendega varemgi erinevates projektides koostööd teinud, siis suutsime ühiselt graafikus püsida,” on Murumets kõigi kaameralahendusse panustanud osalistega rahul. Stereokaamerate mehaanika disainis Insero ja tootis Radius Machining. Elektroonikakomponendid toodeti Saaremaal Incapi tehases.
Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies stereokaamerate valmistamiseks NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks, mis rajab teed inimeste minekule Kuule aastal 2024 ning esimese inimese Marsile saatmiseks aastal 2028.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Seotud lood
Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe, ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid. Samas tasuks esmalt endalt küsida: mis on see probleem, mida lahendatakse, ning kas see ka ära tasub, rääkis Telia IoT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko saates „Tehnoloogiakompass“.
Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.
Aasta nooreks ettevõtjaks valiti asjade internetiga tegeleva ettevõtte Krakul tegevjuht Jaan Hendrik Murumets.
Eilsel Eesti ettevõtlusauhindade tunnustamisüritusel pärjati aasta noore ettevõtja tiitliga Jaan Hendrik Murumets, kes on IoT (Internet of Things) valdkonnas tegutseva ettevõtte Krakul tegevjuht ja üks omanikest.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele