“Kaameraid katsetati vaakumkambris, vibratsioonistendil ning testiti ka põrutuskindlust. Katsed on vajalikud selleks, et veenduda, et Kuule saadetavad kaamerad peaksid vastu ekstreemsetele tingimustele – kaamerate ülessaatmisega kaasnevatele vibratsioonidele ja temperatuurikõikumistele Kuu peal töötamisel,” selgitas dr Mihkel Pajusalu, Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessor.
“Nüüd lähevad kaamerate esimesed mudelid katsetamiseks kosmosetööstusettevõttele Maxar Technologies, kes integreerib kaamerad robotkäe külge, mis hakkab Kuu peal pinnaseproove võtma. Järgmise sammuna tehakse kindlaks, et kõik süsteemid omavahel veatult töötaksid,” selgitas Viru.
Peatöövõtja Crystalspace’i arenduspartner Krakul disainis elektroonika ning arendas koostöös Tauriaga kaameratele vajaliku tarkvara. Krakuli juhi Jaan Hendrik Murumetsa sujus koostöö kõikide osapooltega hästi. “Ajakava oli tihe, kuid kuna me tundsime oma partnereid ning olime nendega varemgi erinevates projektides koostööd teinud, siis suutsime ühiselt graafikus püsida,” on Murumets kõigi kaameralahendusse panustanud osalistega rahul. Stereokaamerate mehaanika disainis Insero ja tootis Radius Machining. Elektroonikakomponendid toodeti Saaremaal Incapi tehases.
Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies stereokaamerate valmistamiseks NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks, mis rajab teed inimeste minekule Kuule aastal 2024 ning esimese inimese Marsile saatmiseks aastal 2028.
...
Ole kursis Eesti
start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri
SIIT!