Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bolti ja Uberi taksojuhid võivad saada õiguse "kartelli" moodustada
"Fookuses Euroopa majandus" saates tuli seekord jutuks sotsiaal- ja tööpoliitika - kas ja milline peaks Euroopa Liidu mõju selles olema ning milline hakkab välja nägema idufirmade tulevik uute nõuete keskel.
Praegustes seaduste juures kui platvormimajanduse töötajad sooviksid oma töötingimuste üle läbi rääkida tähendaks see, et tegemist oleks justkui "kartelliga", kuna tegutsetakse ettevõtjatena. Selles osas võib Euroopa Liidu üleselt tulla muutusi.
Foto: Estel Eli
Saates kuuleb, kui palju peaks Euroopa Liit sotsiaal- ja tööpoliitikas rolli mängima? Kas tulekul on ühtsed reeglid miinimumpalgale? Kas Bolt, Uber ja teised platvormiettevõtted peavad arvestama uute nõuetega? Millist rolli mängib sotsiaalpoliitika rohepöördes? Mis on transpordireformi õppetunnid?
Neil teemadel arutlevad saates europarlamendi liikmed Marina Kaljurand ja Yana Toom. Saadet juhib Priit Pokk.
Eesti sõidujagamisettevõtte Bolt konkurent Uber kaotas Ühendkuningriigi ülemkohtus olulise õigusvaidluse, mis seab ohtu ka teiste ettevõtete sarnased ärimudelid, vahendab CNBC.
Inimesi välismaale tööle aitava idufirma Jobbatical juht Karoli Hindriks ütles, et näeb oma suuremate klientide, nagu Bolt, puhul, et inimesed ei taha enam tulla Eestisse.
Eesti iduettevõtete koondkäive moodustas möödunud aastal 782 miljonit eurot, kasvades aastaga 43%. Vaatamata globaalsele koroonakriisile kasvatasid Eesti iduettevõtted nii kaasatud investeeringute mahtu kui ka töötajate arvu ja tasutud riigimakse.
Euroopa Liit on tegemas jõuliseid samme, et korrastada digitaalset ruumi nii teenuste kui ka üldise turu vaates. Selle käigus on peamiseks eesmärgiks tõusnud globaalsete netiteenuste ohjeldamine, aga ka virtuaalpetiste parem tuvastamine ja elutervema konkurentsikeskkonna loomine.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.