Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sten Tamkivi: minu kojujäämisele otsiti varjatud tagamõtet
Abikaasad, ettevõtjad ja nelja lapse vanemad Ede ja Sten Tamkivi jagavad oma kogemusi, kuidas iganenud stereotüübid töö- ja pereelu ühildamisel neid mõjutanud on. Sten Tamkivi sõnul näiteks pidasid mõned tema tuttavad tema lapsega koju jäämist suitsukatteks, et alustada uut ettevõtet, kuuleb sTARTUp Day podcastist.
Skype´i endise tegevjuhi ning lisaks veel mitmeid ettevõtteid juhtinud ja nõustanud Sten Tamkivi taandas ennast mullu juunist Topia tootearendusjuhi kohalt ja läks isapuhkusele. Ede Tamkivi, kes on tõmmanud käima projekti Eesti 2.0, läks tegutsema Vabamu ridadesse.
Kõrghetked nii töö- kui pereelus
Ede ja Sten meenutavad, et laste sünnid on tihtipeale kattunud mõne tööga seotud väljakutse algusega. „Esimene laps sündis siis, kui ma olin just liitunud Skype’iga,” sõnas Sten. „Kolmas laps sündis siis, kui asutasin viimati ettevõtte ja neljanda lapse tulekuga valmistus Ede sukelduma tööellu, liitudes Vabamuga.”
Kui varem oli Ede lastega koju jäänud, siis neljanda lapse puhul otsustati rollid vahetada. „Esimese kolme lapsega järgisime pigem seda traditsioonilist peremudelit, aga nüüd otsustas Sten täiendada tublide isade ridu ja lapsega koju jääda,” rääkis Ede.
Ede ja Sten tõdesid, et kindlasti on oma osa kogemusel ja enesekindluse kasvul, lisaks oli Sten jõudnud elus ka sobivasse hetke. „Sageli hurjutatakse mehi, et nad ei võta initsiatiivi lapsega koju jääda, aga teisest küljest meie emadena ei anna neile seda võimalust initsiatiivi haarata,” tõdes Ede. „See nõuab mõlemalt julgust.”
Inimeste üllatanud reaktsioonid
Selline kannapööre on tekitanud sõprade ja kolleegide hulgas üllatavaid perega seotud küsimusi, kahtlustatud on ka varjamist.
Uuel aastal alustab sTARTUp Day podcast varasemast veidi erineva formaadiga. Koos Eesti idumaastiku tegijate ja nende kaaslastega lahatakse järgmisel viiel kuul sTARTUp Day podcast'ides, kuidas iganenud stereotüübid töö- ja pereelu ühildamisel neid mõjutanud on. Kuula podcasti siit:
„Üsna levinud reaktsioon on, et kui isa jääb lapsega koju, siis küsitakse, et mis sa tegelikult teed. Oodatakse, et see on pigem suitsukate, et alustada uut ettevõtet või midagi taolist,” rääkis Sten. Seda aga pole olnud. Siit joonistubki välja stereotüüpne arusaam, et alati jäävad lastega koju emad ja kui tehakse teisiti, annab see justkui signaali, et midagi on valesti.
Ede ütles, et perega seotut ei ole ta pidanud kunagi varjama ega ilustama, aga tõi näite, kuidas ta on vahepeal teadlikult mänginud mõttemängu, jättes mainimata, et tal on palju lapsi. „Kui see hiljem mõne vestluse jooksul selgub, siis inimesed on sageli väga jahmunud, kuid pigem ollakse ikkagi positiivsed.”
Mida rohkem on meil tarku ja ettevõtlikke inimesi ühiskonnas, kes saavad realiseerida oma positsiooni, siis muutub ühiskond tervikuna tugevamaks. Ja see ei ole nullsummamäng: kui mõni tüdruk ettevõtluses õnnestub, ei tähenda see, et mõni poiss millestki ilma jääb. Maailm on piisavalt suur, et mõlemad saavad õnnestuda.
Sellised reaktsioonid ja ajalooliselt kujunenud stereotüübid loovad eelduse, et naised peavadki koju jääma, mistõttu valivad nad endale (ala)teadlikult ohutumad töökohad, mistõttu on ka palgalõhe sügavam. „Naised lõpuks lihtsalt lepivad nende rollidega, kus ongi ajalooliselt madalamad sissetulekud, nagu näiteks sotsiaal- ja haridusvaldkond, ja sellest on raske välja murda,” rääkis Ede.
Hetkel kuum
Hapud seisud IKT-sektoris
Viimasel ajal on näha trendi, et naised hakkavad IKT-sektorist lahkuma. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt väheneb eeldatavasti naiste lahkumise tõttu IKT-valdkonna töökohtadelt Euroopa majanduse aastane tootlikkus 16,2 miljardi euro võrra.
Ja kuigi hinnatakse, et naiste asutatud iduettevõtted õnnestuvad tõenäolisemalt, vähenevad digisektori ettevõtluses naiste osalus ja investeeringud. Startup Estonia andmete järgi on Eestis vaid 15% iduettevõtete asutajatest naised.
Selleks, et purustada iganenud arusaamu ja edendada mitmekesisust, muutes seeläbi ühiskonda tugevamaks, tuleb nendest teemadest avatult rääkida. „Eks siin ongi kaks peamist lähenemist: tuleb tuua positiivseid eeskujusid ja kindlasti aitavad kergelt positiivse diskrimineerimise alatooniga algatused, nagu näiteks Taavi Kotka algatatud Unicorn Squad,” selgitas Ede.
Eestis jäi 2019. aastal lapsehoolduspuhkusele 44 129 inimest, kellest vaid 1506 ehk 3% olid mehed. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on lapsega koju jäävate meeste arv kolmekordistunud, kuid vahe on siiski suur.
Steni sõnul on alati neid, kes selliseid algatusi kritiseerivad. Ta ise ei mõista sellist lähenemist. „Mida rohkem on meil tarku ja ettevõtlikke inimesi ühiskonnas, kes saavad realiseerida oma positsiooni, siis muutub ühiskond tervikuna tugevamaks. Ja see ei ole nullsummamäng: kui mõni tüdruk ettevõtluses õnnestub, ei tähenda see, et mõni poiss millestki ilma jääb. Maailm on piisavalt suur, et mõlemad saavad õnnestuda," oli Sten veendunud.
Eestis oli varasemalt võimalus võtta kümme tööpäeva isapuhkust, mille jooksul saadi keskmist töötasu. Statistikaameti järgi kasutas aastal 2008 isapuhkust 43% isadest, 2019. aastal juba 58%. Alates 2020. aasta juulist saab võtta isapuhkust 30 kalendripäeva.
FoundMe on 25.-27. augustil 2021. aastal toimuva ärifestivali sTARTUp Day ekslusiivne meediapartner. Meilt leiad parima valiku festivali ja selle kogukonnaga seotud lugudest.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Seotud lood
Seekordses sTARTUp Day podcastis on külas kirjanik Vahur Afanasjev, kes jagab mõtteid progressist, õnnest, rahulolust ja rahulolematusest, motivatsioonist ja sellest X-faktorist, mis hommikuti üles ajab ja asju tegema paneb.
Seekordses sTARTUp Day podcastis on külas idufirma Nevercode turundusjuht Marie Jaksman, kes jagab oma lugu metsasarvemängijast turundajaks kasvamisel, samuti räägib ta sellest, kuidas enne selle õige töö leidmist ja idufirmasse tööle saamist tuli tal saata 50 CVd enne, kui võimalus avanes.
Iduettevõtete asutajad seisavad silmitsi probleemidega, mis jagunevad peamiselt seitsmesse rühma, kirjutab ingelinvestorgrupi .Contriber esindaja Riin Lisett Rei ja toob välja viisid, kuidas enamlevinud probleeme vältida.
SmartCapi fondijuhi ja juhatuse liikme Sille Pettai sõnul ei ole ükski ettevõte jätkusuutlik, kui suurim probleem on töötajate ebaõiglane kohtlemine.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele