Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kristjan Rotenberg: juhid varjavad vaimse tervise probleeme
Juhtidel tekib ikka oma töös psühholoogiliselt raskeid perioode, mil oleks vaja ka oskusi, et endaga paremini toime tulla. Stressijuhtimise koolitaja Kristjan Rotenbergi sõnul näeb ta palju varjatud vajadust abi järele, sest paljud juhid ei julge öelda, et neil on psühholoogiliselt raske, pinge või stress.
Kogenud juht ja koolitaja Kristjan Rotenberg ütles intervjuus, et vaimse tervise teema on Eesti ühiskonnas stigmatiseeritud ja paljud ei julge endiselt nendest teemadest rääkida.
„Kui murrame käeluu, siis on kogu sotsiaalmeedia pilte täis ja teeme selle üle ka palju nalja. Kui meil on psühholoogiliselt raske, siis ei julge me sellest rääkida ega kelleltki abi või nõu küsida. See on ühiskonnas stamp ja sellest tuleks välja murda,” rõhutas Rotenberg ja tuletas meelde, et nii nagu on halb põdeda grippi, on vahel keeruline ka vaimselt toime tulla.
Rotenberg usub, et paljudele juhtidele jõuab see lõpuks läbi isikliku kogemuse kohale, sest juhtimine on vastutusrikkam ja pingelisem. „Juhil tekib ikka raskeid perioode ja ta mõistab, et vajab mingeid oskusi, et endaga paremini toime tulla. See on stigma ja ma näen väga palju varjatud vajadust [abi järele], sest inimesed kas ei julge küsidagi või öelda, et neil on psühholoogiliselt raske, pinge või stress,” lisas ta.
Huvitav on Rotenbergi sõnul seegi, et meie oskus märgata oma füüsilist tervist on väga treenitud, kuid sama ei saa öelda vaimse tervise kohta. „Meie oskus märgata psühholoogilist seisundit või oma pingeseisundeid on vähem treenitud. Meile ei ole selgitatud, millised on stressi tunnused ja pidevalt kasvavas pingeseisundis olles võtame seda justkui loogilisena. Kõigil on ju raske, kõik pingutavad ja saavad hakkama, ka mina saan. Me ei oska aru saada, millal see nn veetemperatuur juba nii kuumaks läheb, et me peaks kuidagi reageerima,” juhtis ta tähelepanu ühiskonnas esinevale probleemile.
Kristjan Rotenberg tuletab meelde, et selliste olukordadega toimetulemiseks on olemas meetmed, kui abivajaja vaid julgeb suu lahti teha ja küsida.
Kuidas siis aru saada, kas mul on abi vaja või mitte? „Kui ma juhina tunnen, et mul on ärevus suurenenud ning see mõjutab häirivalt minu töö ja eraelu tasakaalu või lihtsalt elukvaliteeti ja eluga rahulolu, siis see on üks signaal, mille korral tuleks pikemalt analüüsida ja otsida võimalikke lahendusi, et stressitaset alla tuua,” soovitas ta.
Ta lisab, et kui inimene on juba kaks nädalat tundnud, et stress või ärevus mõjutab elu, siis on õige aega tegutsema hakata. „Ei pea ootama mitu kuud, veel vähem aastaid, sest see ei lõhu ainult sinu enda tervist, vaid ka neid inimesi, kes on sinu ümber. Lahendused on olemas ja imelihtsad, ei pea ootama,” lisas Rotenberg.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Hetkel kuum
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele