Arendajate ja riigi koostöös loodav koroonaäpp jõuab kasutusse augustist

Koroonaviiruse eripära on see, et ta levib ka siis, kui inimene ei tunne end haigena. Ligi pool (44%) nakatumistest võib aset leida mõni päev enne sümptomite teket. Seetõttu on viiruse leviku tõkestamiseks lähikontaktsete tuvastamine ja teavitamine kriitiline. "Teisisõnu soovime teavitada võimalikust nakkusohust inimesi, kes võivad olla nakatunud, aga neil veel sümptomeid ei ole – kui nad jäävad õigeaegselt koju ja jälgivad oma tervist, on viirus(t)el raske edasi levida," sõnas Tohver.

Lähikontaktsete teavitamine algas Eestis juba nakkuspuhangu alguspäevil. Traditsiooniline kontaktijälgimine sõltub nakatunu mälust: telefoniintervjuu käigus püüab inimene meenutada, kus ta on käinud ja kellega kokku puutunud – seda ka ajal, mil tal sümptomeid veel polnud. Seetõttu on väga keeruline meenutada näiteks inimest, kes istus ta kõrval bussis. Vahel läheb mõni vahejuhtum või kokkupuude üldse meelest – äpp saab abiks olla, jättes anonüümselt ja krüpteeritult telefoni mälusse kõik kokkupuuted teiste äpi kasutajatega, selgitas Tohver.

"Oleme kriisi algusest jälginud ka teiste riikide kogemust koroonaviiruse vastu võitlemisel. Esimeste seas võttis äpi kasutusele Singapur. Küll aga nende lahenduse puhul laekus ka riigile info, kes lähikontaktsed on – see ilmselgelt riivas inimeste privaatsust ning seda Eesti oma lahendusega soovib vältida. Lisaks tuli Singapuri rakendusel ilmsiks teisigi murekohti: näiteks Apple telefonidel ei töötanud äpp taustal – st telefoni lukustades rakendus edasi enam ei töötanud," toonitas Tohver.

Ei Eestis loodav äpp, äpi kasutaja ega äpi tootja saa kunagi teada, kes olid need inimesed, kellega lähikontaktis oldi. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetooth raadiosignaalide abil, vahetades omavahel koode, mis ei ütle äpi kasutajate kohta midagi. Telefon hindab signaalitugevuse järgi, kas inimesega puututi kokku piisavalt kaua (vähemalt 15 minutit) ja piisavalt lähedalt (vähem kui kaks meetrit).

Kui mõni äpi kasutaja haigestub, märgib ta end, st oma koodi, nakatunuks ning teiste kasutajate telefonid – kes on selle koodi meelde jätnud – teavitavad oma kasutajaid võimalikust lähikontaktist. Nii suudabki äpp teavitada ka neid inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teadagi. "Äpi kaudu ei laeku riigile mingisugust infot lähikontaktsete identiteedi kohta. Lähikontaktne saab ainult teavituse, et ta peaks koju jääma ja oma tervist jälgima – siin on oluline roll ka inimeste enda vastutustundel," rõhutas Tohver.

Koroonaäpi valmimisega ei kiirustata, kuna see peab olema turvaline, inimeste privaatsust austav, ohutu ja töökindel. "Ühe äpi loomiseks on vaja läbida mitu etappi. Kõik algab sellest, et paika panna, mida see rakendus tegema peab, mis ülesandeid ja eesmärki ta täidab ja mida selle töös hoidmine nõuab. Järgmisena tuleb tagada, et rakendus oleks kooskõlas kehtivate seaduste ja nõuetega.