Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keeletehnoloog Mark Fišel: minu töö on nagu tasuta lõuna otsimine
Seetõttu on Fišel pannud ka oma kell 16.15 algavale ingliskeelsele inauguratsiooniloengule pealkirja "Tasuta lõuna".
Fišeli sõnul on keeletehnoloogia keeruline ja põnev tehisintellekti haru – peamiselt sellepärast, et keegi ei tea, kuidas täpselt keel toimib, ja senised lahendused üksikutele ülesannetele nagu masintõlge ja teksti analüüs on umbkaudsed ja ebatäielikud.
"Suur osa olemasolevaid keeletehnoloogilisi lahendusi põhineb suurel hulgal keeleressurssidel. Seetõttu on väiksema rääkijate hulga ja vähemate keeleressurssidega keelte puhul – nagu ka eesti keel – olukord keerulisem," selgitas Fišel.
Loengul käsitleb ta muu hulgas selliseid teemasid nagu masintõlge, tõlkekvaliteedi usaldusväärsuse hindamine, stiili kohendamine ja grammatiliste vigade parandamine.
Tartu Ülikooli keeletehnoloogia spetsialisti Mare Koidu sõnul on keeletehnoloogias tänu masinõppe ja statistiliste meetodite kasutuselevõtule ning mahukate keelekorpuste olemasolule saavutatud suurt edu.
"Mark alustas selles valdkonnas tegevust juba üliõpilasena ning on praeguseks jõudnud märkimisväärsete tulemusteni just masintõlke alal. Tema juhtimisel viiakse keeletehnoloogia õppetoolis ellu mitmeid uurimisprojekte ja tehakse koostööd äripartneritega. Näiteks lisati eesti keel Mozilla projekti Common Voice, mille raames kogutakse vabalt kasutatavaid kõneandmestikke," rääkis Koit.
Tartu Ülikooli keeletehnoloogid uurivad ja arendavad keeletöötluse baastehnoloogiat, mis on suuresti keelest sõltumatu. Teisalt arendavad nad rakendusi ja keeletehnoloogilisi komponente eestikeelsete lõppkasutajate jaoks, pakkudes sellega tehnoloogilist tuge eesti keelele.
Mark Fišel on saanud 2011. aastal Tartu Ülikoolist doktorikraadi arvutiteaduses ja teinud järeldoktorantuuri aastail 2011–15 Šveitsis Zürichi Ülikoolis. Alates 2015. aastast on ta juhatanud Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooli.
Seotud lood
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele