Riik jätab liiga palju ettevõtjate kanda

“Heiki Einpaul Hekotekist arvas, et kvoot segab ja selle võiks üldse ära kaotada. Väga kahju on ka sellest, kui tellime renditööjõudu läbi võõramaiste vahendajate ja kaotame seetõttu maksutulu riigieelarvesse,” selgitas Ploompuu ja lisas, et samuti ei kontrollita lõpuni välja, kas nende töötajatega töösuhted on väljaspool Eestit juriidiliselt korrektsed. “Eesti ettevõtteid vähemalt teame ja tunneme,” rõhutas ta.

Hanza Mechanicsi juht Emöke Sogenbits pakkus Ploompuu sõnul välja tööstusele aastal 2016 oma erakooli loomise, kus siduda konkreetsete oskuste õpetamine juba töökohaga ettevõttes. Selle kohaselt peaks kõikide gümnaasiumi lõpetajate jaoks olema matemaatika eksami sooritamine kohustuslik, mis toetaks neid tulevikus karjääripöördeid tegema kas insenerindusse või tehnoloogiavaldkondadesse.

“Lahendusi on välja pakutud, aga puudub poliitiline tahe ja eestvedaja. Eestis jäetakse liiga palju ettevõtjate endi kanda,” lausus Ploompuu.

Cleveroni juhi Arno Küti sõnul kasvab nende ettevõte kiiresti, pidevalt otsitakse juurde 10–15 spetsialisti ja tööjõupuuduse pärast kurta ei saa. “Värbamisprotsess on küll pikk ja mõnikord läheb veidi aega, kuni päris õige inimene leitakse, ent valikut on. Pakume töötajatele ettevõtte poolt lisahüvesid, huvitavat ning Eestis väga paljuski ainulaadset tööd, ka parima tööandja nimetus aitab,” selgitas Kütt.

Tehniliste alade spetsialistide puudus pole tema sõnul aga mingi uudis ja selle probleemi lahendamisele saaksid ka ettevõtted ise rohkem kaasa aidata. Kütt arvab, et rohkem võiks teha koostööd kõrgkoolidega, et nemad teaksid ette valmistada just täpselt selliste oskustega inimesi, keda reaalselt vaja on. “See sisend saabki tulla just ettevõtetelt,” täpsustas ta ja lisas, et samuti tasub mõelda erinevate koostöövormide peale. “Stipendiumid on juba tavalised, aga miks mitte ka n-ö laenata oma kogenud töötajaid koolidesse õppejõududeks. Ettevõtted võiksid aktiivselt kaasa mõelda ja ka tegutseda selle nimel, et meil oleks olemas just sellist tööjõudu, mida arenguks vaja on,” lausus Kütt ja rõhutas, et võimalusi selleks on ju palju.

Tarkvaraettevõtte Tieto Estonia juhatuse liige Anneli Heinsoo on sama meelt, et tööturu kasvamiseks peavad panustama lisaks haridusasutustele ka ettevõtjad. Tema sõnul on paljud Eesti ettevõtted ka panustanud noorte talentide tööturule aitamisel ja nende praktiliste oskuste täiendamisel. Nad on võtnud ühiskondliku vastutuse pakkuda praktika võimalusi, osaleda erinevates väljaõppeprogrammides, teevad koostööd ülikoolide ja rakenduskõrgkoolidega ning viivad ka ise läbi oma koolitusprojekte.

“Noore spetsialisti küpsemine ja tootluse kasv võtab aga oma aja. Siin võiks olla panustamisel suurem ühiskondlik kokkulepe, sest jätkub ka neid, kes ei panusta sarnaselt ja tegelevad juba küpsemate spetsialistide suunal kohati ebamõistlike ülepakkumistega,” ütles Heinsoo.

Tema sõnul heade spetsialistide ja kõrgemate kompetentsidega tööjõuturul ei konkureeri Eesti ettevõtjad mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja maailmas. Heinsoo hinnangul on riik loonud soodsad tingimused IT-spetsialistidest välistööjõu kaasamiseks kolmandatest riikidest, kuid täiendavad kulutused töötajate ja nende perekondade integreerimiseks töökohal ja ühiskonda tervikuna on täiel määral tööandja kanda.

“Eesti riigisüsteeme arendavatele ettevõtetele on mitmekeelne meeskond kulukas ja tekitab lisakoormust, sest dokumentatsioon on senini nõutav vaid eestikeelsena. Rahvusvahelistel turgudel, oma tootearendusega ja erasektorit teenindavatele ettevõtetele on välistööjõu kaasamine hea võimalus ja seda ka aktiivselt rakendatakse,” kirjeldas Heinsoo.

Ettevõtjad ootavad pikisilmi poliitikute otsuseid kõrget lisandväärtust tootvate töökohtade tööjõumaksudele sotsiaalmaksu lae kehtestamiseks, välistööjõu paindlikumat maksupoliitikat ja suuremat tuge välistööjõu Eesti ühiskonda integreerimisel.