Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis on NB-IoT ja kuidas see igapäevaelu paremaks muudab?
Üks uusi ja põnevaid lahendusi, mis (tehnoloogia)maailmas ja ka Eestis elevust tekitab on Narrowband-Internet of Things (NB-IoT). Selle võrgutehnoloogia olemusest, kasutusaladest ja tulevikust, kirjutab Elisa äriarenduse osakonna juht Merli Üle.
Lühidalt öeldes on Narrowband-Internet of Things (NB-IoT) võrgutehnoloogia asjade interneti valdkonnas. See annab võimaluse luua suhtluse seadme ja lõpptarbija vahel ja väikeseid andmete hulkasid ühest kohast teise edastada, tehes seda madala energiakuluga ja mõistliku hinnaga pika aja jooksul. Asukoht ei loe, see sobib ka hästi nendesse kohtadesse, kus levi on kehv: näiteks keldrisse, maa alla või vette.
NB-IoT eelkäijad on meile kõigile tavaelust tuttavad kasutusel bluetooth, WiFi, 2G ja 3G. Nende puudus on olnud aga see, et levialad on väikesed ja need on energiakulukad. Seetõttu hakati välja töötama LPWAN (Low Power Wide Area) ühendusi ehk parema leviala ja madala energiatarbimisega lahendusi, mille alla kuulub ka NB-IoT. Eesti praktikas on NB-IoT veel küllaltki uus nähtus. Selle standard kinnitati alles 2016. aastal ning esimesena Eestis hakkas seda testima Elisa. Tänaseks on üle 75% Eesti levialast selle võrgutehnoloogiaga ka kaetud, seega on juba lähiaastatel võimalus selle peale erinevaid teenuseid üles ehitada.
Täna veel peamiselt ettevõtete pärusmaa
Eestis on täna juba võrgutehnoloogiat testimas mitmeid ettevõtteid. Kindlasti näeme lähiajal eelkõige selle kasutuselevõttu just ettevõtete seas, kes saavad oma tooteid või teenuseid selle abil efektiivsemaks ja vähem kulukaks muuta. Seeläbi saavad nad pakkuda lahendusi, mis varem pea ilmvõimatud või erakordselt kallid olid.
Valdkondi, kus NB-IoT võiks kasulik olla on väga erinevaid, alustades põllumajandustööstusest ja metsandusest lõpetades pakiveoga. Sõna otseses mõttes saab võrgutehnoloogia abil viia oma teenused maa alla või merele. Täna veel mitmed teenused või protsessid võivad tulevikus olla kasutatavad palju suurema ala peal ja tunduvalt töökindlamad: akudel töötav seade võib vastu pidada kuni kümme aastat.
Jõuab tulevikus ka kodukeskkonda
Jätkusuutlikkust kinnitab ka see, et maailma suured tegijad nagu Ericsson, Huawei jne on samuti NB-IoT kasutusele võtnud. Maailmanimede tegevus annab võimaluse ka järk-järgult hinnataset allapoole tuua ja selle kättesaadavaks teha ka kodumajapidamistes. Hetkel võib veel lahenduse loomine kodustes tingimustes olla üpris kallis, kuid tulevikus muutuvad andmeid edastavad sensorid aina odavamaks.
Tõsi, meil ei ole vaja seda võrgutehnoloogiat, et kiirelt ja sujuvalt vaadata suuremahulisi online-videosid või internetis surfata, vaid just selleks, et kaugelt juhtida ja kontrollida või automatiseerida teatud tegevusi. Ilmselt suudab lugemise ajal juba igaüks välja mõelda mõne korduva tegevuse, mida saaks mugavalt ja lihtsalt asendada. Näiteks võiks tulevikus oluliselt efektiivsemalt kodumajapidamises jäätmemajandust hallata. Miks käib prügiauto siis, kui konteiner on pooltühi või vastupidi ajab üle ääre?
Esimesed sammud on selles suunas juba ka astutud. Näiteks tegime koostöös Ragn-Sellsiga lahenduse, mis edastaks infot selle kohta, kas ja milline konteiner on tühjendatud. Selleks paigaldasime välitingimustes olevatesse prügikastidesse bluetooth-sensorid, mis saadavad infot prügiautodes olevatele nutiseadmetele. See annab võimaluse jäätmekäitlusettevõttel operatiivsemalt protsesse juhtida ja ka inimesed on õnnelikumad, kuna prügi on õigel ajal ära viidud.
Või siis on näiteks elust enesest näide suurte hoovihmade või kanalisatsioonirikete tõttu tuttavad üleujutatud tänavad, mis jalgsi või autoga liiklejaid mõjutavad. Täna tegeletakse selles olukorras peamiselt veel tagajärgedega, kuid tegelikult on võimalus seda probleemi edukalt ka NB-IoT võrgutehnoloogia abil ennetada. Koostöös ettevõttega Flydog Solutions on esimesed katsetused juba selles vallas ka Eestis tehtud. Flydog Solutions arendas välja kanalisatsioonitrassi veetaseme mõõtmise süsteemi. Juurde lõime lahenduse, mis võimaldaks edastada reaalajas mõõtmisandurite saadetavaid andmeid maapinnast allpool, kus teatavasti levi väga hea ei ole.
Need on vaid mõned näited ja neid tekib iga päevaga juurde. Laiemalt vaadates sobib NB-IoT erinevatele lülititele ja anduritele (niiskus-, suitsu-, vinguandurid), sest tarbib väga vähe energiat.
Hetkel kuum
Muudab ühiskonna turvalisemaks
Kindlasti on NB-IoT lahenduste abil potentsiaal muuta meie igapäevaelu ja keskkond turvalisemaks. Usun, et ka siin näeme lähiaastatel palju põnevaid arenguid. Näiteks, kui sügisesel seenekorjamise perioodil sageneb metsa eksinud inimeste arv, oleks taas laia levikuga tehnoloogialahendusest abi, mis hõlbustaks lähedaste kiiret koju jõudmist. Või siis näiteks saaks lapsevanemad rahuliku südamega oma võsukesed iseseisvalt kooliteele saata, ilma et peaks muretsema, kas nad õige tänava või ülekäigukoha turvaliselt üles leiavad.
Kokkuvõttes on lõputult valdkondi, kus NB-IoT abiks saaks olla. Julgustan kõiki avatud meele ja pilguga mõtlema, kuidas meid ümbritsevat ühiskonda saaks paremaks ja mugavaks muuta. See on hea mõtteharjutus, mis aitab tehnoloogiavõimalustel rakendust leida ja meie ettevõtetel uusi tooteid ja teenuseid pakkuda. Meil on juba tänapäeval kasutada väga head lahendused ka siin Eestis, tuleb vaid leidlik ja uuendusmeelne olla.
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele