Lisaks infovahetusele tarnijate ja klientidega tuleb ettevõtetel infot vahetama hakata ka konkurentidega, ütleb järgmisel nädalal Pärnu Tarneahelakonverentsil esinev Intepia arendusjuht Riho Vedler.
Riho Vedler esineb 21.-22. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil 2019.
  • Riho Vedler esineb 21.-22. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil 2019.
  • Foto: Erakogu
"Kui varem tuli ettevõtetel infot vahetada tarnijate ja klientidega, siis täna on sellesse nimekirja lisandumas ka infovahetus konkurentidega (3 corner model vs 4 corner model)," ütleb Riho Vedler, kes esineb 21.-22. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil. "Ärgem peljakem istuda konkurentidega ühise laua taha ja rääkida andmete vahetamisest. Mõelgem nii, et tänane konkurent võib homme olla minu klient."
Veel märgib Vedler, et liiga palju infot liigub tarneahelas veel paberil. "Ligikaudu 99 protsendil Euroopa Liidu territooriumil toimuvatest piiriülestest vedudest on mõni veo etapp endiselt seotud paberdokumentidega," ütleb ta.
Järgneb intervjuu Riho Vedleriga:
Kui tehisintellektist räägitakse meedias, siis kiputakse rääkima millestki, mis röövib meie töö. Ärgem kartke tehisintellekti! Jah, meie tööülesanded ajas muutuvad, kuid tööprotsesside täitmisel hakkab meid abistama tehisintellekt kui abiline. Tehisintellekt aitab optimeerida protsesse, ennustada, parandada tõhusust ja vähendada ka keskkonna jäätmeid. Tarkvaralahendused, mis kasutavad tehisintellekti, aitavad inimesi ja parandavad meie elukeskkonda.
Kui avada pisut ettekannet, siis kuidas pilveteenused tarneahelaid tulevikus mõjutama hakkavad?
Kui väga üldistada, siis pilveteenus tarneahelas aitavad ühendada ja hallata eri liiki protsesse nii lokaalselt kui globaalselt (planeerimine, tootmine, ladu, logistika jne). Samuti aitab pilveteenus lihtsustada andmete kättesaadavust, kogumist ja taaskasutust protsessis olevate üksikisikute, meeskondade või organisatsioonide vahel. Lisaks kasvab usaldus ja protsesside läbipaistvus osapoolte vahel, suhtlemine kiireneb.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 10:04
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele