Idufirma CoModule üks asutajatest, Kristjan Maruste ütleb, et ükski seriaal ega raamat ei suuda pakkuda sama võimsaid elamusi ja kogemusi, kui tema ettevõtte argipäev.
Maruste: argipäev on põnevam kui mistahes seriaal
“Mida sa teha oskad?”
“Oskan natuke veebisaite programmeerida.”
“Pneumaatikast tead midagi?”
Järgneb intervjuu Kristjan Marustega.
Forbes asetas su umbes kolm aastat tagasi alla 30aastaste Euroopa tulevikutegijate hulka. Kui palju sellised tunnustused sind mõjutavad ja innustavad?
Tunnustus on tervele ettevõttele, kõikidele meist. Üksi ei saavutata elus midagi. Antud tunnustuse puhul on kõige ägedam, et kui enamik investoreid ja mentoreid ei uskunud meie teekonnavalikusse, siis Forbes’i eksperdid nägid selles tohutut potentsiaali. Tänaseks on selge, et kergelektrisõidukid on konkurentsitult kõige kiiremini kasvav transpordivaldkond ja meie visioon on tõeks saanud.
Mis on see jõud, mis su liikuma paneb?
Esiteks siiras soov muuta meie maakera puhtamaks. Soovin, et minu kaheaastane poeg küsiks minult mõne aasta pärast imestusega, et kuidas oli võimalik vanasti maailmas elada, kui sõidukite tagant tuli välja surmavat gaasi. Õhusaaste on globaalselt konkurentsitult suurim tapja, varastades kordades rohkem inimeluaastaid kui sõjad, vähk ja liiklussurmad kokku.
Teiseks usun ma siiralt, et insenerid defineerivad ühiskonna tuleviku. Uute tehnoloogiate laiapõhjaline kasutuselevõtt muudab ühiskonda. Paberi leiutamine pani aluse kirjandusele, fotoaparaat kinokunstile, reaktiivlennuk globaliseerumisele, elektrimobiilsus lõpetab fossiilsete kütuste põletamise.
Olen kunagi öelnud, et kui kogu inimkond istuks ühes bussis, siis teadlased kallaksid bussile pidevalt kütust juurde, insenerid istuksid rooli taga ja teised reisijakohtadel. Ma siiralt tunnen, et CoModule meeskonnaga me kirjutame uut ajalugu inimkonnale. Meie tehnoloogia töötab juba täna 45 riigis, seega on meil ülemaailmne efekt. Kui mõistad, et sinu tegevus muudab maailma, siis see annab jõu ja adrenaliini.
CoModule on umbes pool aastat olnud pööraselt kiires kasvus. Mis teid sellisesse keerisesse täpselt tõmbas ja kuidas sulle kui juhile kiirus üldiselt sobib?
Viimased viis aastat oleme tegelenud vaid kergelektrisõidukitega, teades, et see on tulevik. 18 kuud tagasi alustas endine Lyfti ja Uberi töötaja uue ettevõttega nimega Bird. Ta ostis 350 euro eest elektritõukerattad ja jagas need linnatänavale laiali. Tegi lihtsa mobiilirakenduse, mida kasutades oli võimalik tõukeratas läbi mobiili sisse lülitada, ringi sõita ja vabalt valitud asukohta parkida. Neli kuud hiljem oli ettevõtte väärtus miljard dollarit, 11 kuud hiljem kaks miljardit.
Praegu on maailmas umbes kümme väga hästi finantseeritud ettevõtet, kes teevad täpselt sama. Pooled neist kasutavad tõukeratastega suhtlemiseks meie asjade inerneti platvormi. Me siiralt usume, et see ei ole viimane plahvatus meie valdkonnas. Neid tuleb veel, aga kust, seda ei tea keegi, kuid meie töö on olla valmis.
Enne CoModule asutamist ehitasime elektrivormeleid. Võidusõitjad ütlevad, et pidur on kiiruse surm. Me armastame kiirust.
Millisena näed sa transpordi tulevikku? Millised on olulisemad trendid?
Maailmas on kaks megatrendi, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Esiteks linnastumine – iga aastaga kasvab linnaelanike arv. Teiseks globaalne soojenemine, mille ainuke ravim on fossiilkütustest loobumine.
Linnasüdameid ei saa ümber ehitada, inimesi on aina rohkem, autod ei mahu linna ära. Samas karmistuvad keskkonnanormid piiravad väga järsult sisepõlemismootorite kasutamist. Kergsõidukid on ainukene võimalus.
Eestis elades me ei oska nii mõelda, õhk on puhas, talvel on külm. Enamik maailma rahvastikust elab aga paikades, kus ei ole lund ega puhast õhku ja on juba kitsas ka. Sel suvel oli näiteks New Delhis nii pikalt nii halb õhukvaliteet, et Google pidi oma rakenduses uue skaala kehtestama. Nädalaid järjest näitas nende varasem skaala 999.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 10:04
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele