Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad ei kogu strateegilist vara
Automaatsed algoritmid ja automatiseerimine ning ennustused tulevad meie maailma ühte- või teistpidi ning Tammiste hinnangul lähima viie aasta jooksul tegelikult ettevõtted jaotuvad kaheks. Ühed on need, kes hakkavad oma andmeid müüma ja teised, kes hakkavad neid andmeid ära kasutama selleks, et väärtust luua just masinõppe abil.
Iseküsimus on, kas ettevõtted saavad aru, et nad kasutavad masinõpet. Tammiste arvates oleme me liikumas ühest informatsiooni ajastust teise. „Siiamaani me programmeerisime arvuteid lihtsalt selleks, et asjad oleksid efektiivsemad. Nüüd me söödame algoritme andmetega selleks, et arvuteid õpetada tegema midagi, milleks me ei oska neid programmeerida,“ rääkis ta ja lisas, et elame praegu ühiskonnas, kus andmete kasutamine on väga-väga oluline.
„Andmed on olulised seepärast, et ükski algoritm ei suuda olla targem kui andmed, millega me seda toidame,“ kinnitas Tammiste.
Me oleme sellises punktis, nagu umbes kümme aastat tagasi oli mobiilimaailm, kui Nokia vahetus iPhone'i vastu välja. Kõik hakkasid rääkima sellest, et meil on vaja äppe, tekkis uus termin nimega UX ehk kasutajakogemus. „Ma julgen väita, et me oleme samasuguste muutuse ees,“ rõhutas Tammiste.
Kas ettevõtted on valmis masinõppe kasutusele võtmiseks?
Vaja on andmeid, sest Tammiste sõnul me liigume andmemaailma poole. Üks hea näide on Google, mis oli üks esimesi ettevõtteid, kus öeldi, et nad on täielikult andmeteadusettevõte. Neil ei ole väga palju päris andmeteadlasi, aga iga tarkvarainsener, kes nende jaoks töötab, peab oskama baastasemel masinõpet ja see on Tammiste kinnitusel päris suur asi.
Oma kogemustest töötamisel mitmete ettevõtetega üle Euroopa julgeb ta väita, et see on hästi äge tehnoloogia, aga näha on, et väga vähesed ettevõtted on seda kasutusele võtnud.
„Rääkides ettevõtetega, me näeme, et kõik ei ole sarnasel stardipositsioonil ja see on seotud väga palju ettevõtte digitaliseerimise astmega - kui kiiresti on andmed kättesaadavad, kas andmed on üldse olemas,“ lausus Tammiste ja rõhutas, et oluline on ka probleemidest aru saamine.
Andmeid tuleb Tammiste soovitusel hakata vaatama strateegilise varana ehk koguma niimoodi, nagu see oleks iga teine strateegiline vara. „Ära tuleb kaotada ka andmesilod, sest sama kiiresti peab saama ligi nii turundusandmetele kui ka finantsandmetele või mis iganes andmetele ning hakkama nendest väärtust looma,“ täpsustas ta ja tuletas meelde, et kindlasti tuleb silmas pidada ka andmekaitse reegleid.
Tammiste sõnul ettevõtted ei tea, kust alustada ja üks suuremaid vigasid, mis tehakse on see, et andmeid ei koguta piisavalt, sest ei osata selles veel näha strateegilist vara. „Ometi neid valdkondi, kus võiks masinõpet kasutada, on igas ettevõttes väga palju, alates tootmisest, personalivaldkonnast, turundusest, finantsennustustest ja muudest asjadest, lõpetades kuni tõesti dünaamiliste hinnastamiste ja muude selliste asjadeni välja,“ loetles ta.
Pane tähele! Tule kuulama ja Taavi Tammistele küsimusi esitama 30.01. kell 11-13 toimuval veebiseminaril „Mis on tehisintellekt ja kuidas seda ettevõttes praktiliselt kasutusele võtta?“ Info ja registreerimine SIIN
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele